Suure abruklase lahkumine

Jüri Tuuliku teostest on vähemalt “Varest” lugenud vist iga eestlane. Need kohe kindlasti, kel õpilasena see teos kohustusliku kirjanduse hulka kuulus. Ning kes Abrukale pole kunagi jalgagi tõstnud, on selle saarega tuttavaks saanud ilmselt just tänu Jürile ja tema loomingule – loetud jutustuste, nähtud etenduste või raadios kõlanud kuuldemängude kaudu. Olgu kuuldu-nähtu siis koomilises või traagilises võtmes.

Saarte Hääle jaoks on Jüri olnud hea sõber ja hindamatu abimees. Oli ta ju praeguse väljaande eelkäija Oma Saare sünni juures, julgustades oma vaiksel ja tagasihoidlikul moel lehe tegijaid ning jagades toimetusele väärtuslikke näpunäiteid. Kindlasti on tema hea sõna ja positiivne kriitika meile kasuks tulnud.

Saaremaalt on võrsunud palju kirjamehi, kuid Jüri Tuulik oli üks väheseid, kes elas juba aastaid oma kodusaarel. Kui mitte mujal, siis Kuressaare turul võisid linlased teda ikka kohata. Just kalaleti ääres, sest Jüri ei saanud ilma värske kalata.

Puhka rahus, Jüri Tuulik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 218 korda, sh täna 1)