KIRJUTAS SUUREKS ABRUKA SAARE: Armastatud rahvakirjanik Jüri Tuulik jääb saarlaste mälestustesse osavõtliku, sooja ja südamliku inimesena. Foto: Egon Ligi / Arhiiv
Eile lahkus meie hulgast jäädavalt Eestimaa üks tuntumaid kirjanikke-humoriste Jüri Tuulik (74).
Abrukal sündinud ja kasvanud kaksikvennad Jüri ja Ülo Tuulik läksid pärast keskkooli lõpetamist Tartu ülikooli eesti filoloogiat õppima. Mõlemad on pärast kõrgkooli lõpetamist töötanud ajakirjanikena mitmes väljaandes. Aastakümneid on nad tegutsenud kutseliste kirjanikena. Eilsest hoiab vendade kirjanduslaevukese rooliratast Ülo Tuulik üksinda.
Juba keskkooli ajal kohalikule ajalehele kaastööd tegema hakanud Jüri Tuuliku loomeprotsess oli eriti viljakas selle sajandi esimesel kümnendil, mil kirjastuste Maalehe Raamat ja Kadmirell egiidi all ilmus Jüri Tuulikult mitu kogukat teost.
Jüri Tuuliku loomingut on kõrgelt hinnanud nii lugejad, raadiokuuldemängude kuulajad, teatripublik kui ka kriitikud. Abrukalt võrsunud kirjanik on võitnud Eduard Vilde kirjandusauhinna, Saare Kaluri kirjanduspreemia, Eesti kirjanduse aastapreemia, August Mälgu novellipreemia, Oskar Lutsu huumoripreemia ja Fridebert Tuglase novelliauhinna.
Kirjaniku enda jaoks oli aga kõige tähtsam lugejate tänu ja teatripubliku aplaus.
Üheksa suve mängis Saaremaa rahvateater Jüri Tuuliku “Taevaredelit”. Esimene vaatus mängiti maha Roomassaare sadama kail, siis paadiga üle mere ja taas astuti publiku ette Abruka sadamas. Edasi naerutati teatrihuvilisi mitmes paigas saare peal, tutvustades niiviisi väikest meresaart ja seal toimuvat külalistele.
Ajal, mil Jüri Tuulikult ilmusid esimesed lood ajalehtedes, jooksis praegune Abruka saarevaht Rein Lember saarel põlvpükstes niisama ringi. Nüüdseks on Rein Lember mänginud Jüri Tuuliku kirjutatud näitemängudes mitut tähtsat rolli.
“Minu jaoks oli Jüri üks südamlik, rõõmsameelne ja soe inimene. Temaga kohtumine valmistas alati rõõmu, vestlused olid nauditavad. Jüriga kohtumine andis positiivse laengu, mis aitas elus edasi minna. Kuigi ma pean ennast üdini optimistiks, tõstis Jüriga kokkusaamine tuju kohe teisele tasandile. Jüri on Abruka kuulsaks kirjutanud,” rääkis Abruka saarevaht, ettevõtja ja Saaremaa rahvateatri näitleja Rein Lember.
Saaremaa rahvateatri juhatuse liige Lea Kuldsepp: “Ma olen Abruka Maalit teinud juba kolmkümmend aastat. Seega tunnen Jürit juba pool elu.” Oma esimest kohtumist Jüri Tuulikuga meenutas Lea Kuldsepp ka eile. “Vendade 40. juubelisünnipäevapeol esitasin Abruka Maalina esimest korda “Sakkuspea Hamleedi” lugu ja siis me tutvusimegi,” selgitas Kuldsepp.
Saaremaa rahvateatri “Taevaredel” ehk “Abruka lood Abrukal”, mida mängiti üle saja korra, olid puhtalt Jüri teostest inspireeritud. Kuldsepale meenusid Jüri Tuuliku loomingust vares ja koer. “Ma imestan kogu aeg, kuidas Jüri oskas varese ja koera kaudu inimlikud väärtused välja tuua,” lausus näitleja.
Ajaloolast Bruno Paod sidus lahkunuga hingesugulus. “Kohtumised Jüri Tuulikuga olid päikeselised. Temaga kohvitassi juures veedetud hetked ei unune, sest neist jäid jutud, mis rikastasid elust arusaamist ja vaatenurki, mida pakub merekultuur oma peidetud salapärasuses. Eriti on meelde jäänud paar tunamullust koosveedetud tundi Mõntu rannas Leevi Hängi mälestuspingi juures, kus Liivi laht oli peamine meeleolu tegija. See laht on kandnud Abruka poisid mõtlejate ja tegijate hulka. Elutööd tegema,” mõtiskles Bruno Pao.
Aare Laine, Tõnu Veldre
Loading ...
Lisa kommentaar