Kuressaare vanim elumaja pandi müüki

ESINDAB VANA KURESSAARET: Mereajaloolase Bruno Pao jaoks on need müürid meenutus piiskopiaegsest Kuressaarest ning ühtlasi ka esimesest merekoolist ja admiral Pitkast. Foto: Sander Ilvest

ESINDAB VANA KURESSAARET: Mereajaloolase Bruno Pao jaoks on need müürid meenutus piiskopiaegsest Kuressaarest ning ühtlasi ka esimesest merekoolist ja admiral Pitkast. Foto: Sander Ilvest

Kuressaare piiskopilinnuse järel vanim säilinud hoone linnas aadressil Pikk tänav 42 ehk nn Pidula koda pandi müüki. Hoonet müüakse 250 000 euro eest koos selle taga oleva naaberkinnistuga.

1543. aastast pärit tänavaäärne maja, mida Pidula mõisa omanikud Tollid kasutasid talvekorterina, sai kuulsaks sellega, et aprillis 2009 lammutas majaomanik muinsuskaitse eritingimusi ära ootamata enamiku kehvas seisukorras hoonest, jättes püsti vaid dolomiitseinad. Et aga allesjäänud müürid kaeti ajutiste varikatustega ja varisemisohtlikus otsaseinas olnud raiddetailid paigutati hoiule, suurt tüli toona asjast ei tõusnud.

Hoone omanik Meelis Aaslaid selgitas müüki sellega, et ta kinnistuid enam ei vaja. “Varem ma tegelesin köögiviljade müügiga ja siis oli mul neid ruume tarvis. Nüüd on väiksemas majas ainult kontor alles,” selgitas ta. Mees eitas, et müük on tingitud hoonele seatud muinsuskaitse tingimustest.

“Põhimõtteliselt saab kogu tänava ääre täis ehitada, sest seal oli ajalooliselt teine maja veel,” kinnitas ta. Eraldi kinnistud aadressiga Pikk tänav 42 ja 44 müüb ta koos, et krunt oleks suurem.

Muinsuskaitsega on omanikul kokkulepe, et allesjäänud müürid tuleb uue maja ehitamisel säilitada. Samas ei saa müüride peale uut maja ehitada, sest neil puudub vundament. “Eks need rohkem iluasi ole. Tõenäoliselt tuleks müürid säilitada uue hoone sees,” leidis Aaslaid.

Müüki pandud maja või õigemini selle jäänused esindavad mereajaloolase Bruno Pao jaoks vana Kuressaaret, mis tekkis piiskopilinnuse ümber ja Kihelkonna poole suunduva tee äärde. “Kihelkonna oli siis suur sadam ja ka tee Sõrve läks samuti siitkaudu, sest Lahtedevahe ja Nasva jõgi olid ületamiseks liialt laiad,” selgitas ta.

16. sajandil ehitatud kivimaja oli tehtud samas plaanis nagu Tallinna vanalinna hooned, kus tee poole oli vaid kitsas otsasein, milles oli peauks ja ilmselt ka selle juurde viiv trepp. Kogu eluosa oli hoovi sügavuses, kuhu tänavakära ja tõllamüra ei kostnud.

1891. aasta sügisel asutati samas majas Kuressaare merekool, kus on õppinud isegi admiral Pitka.

Väiksemas müüki pandud majas, kus viimati tegutses taarapunkt, oli eelmise sajandi 30-ndatel aastatel Kongatsi vorstitööstus. Võimu vahetudes see natsionaliseeriti ja nõukogude ajal olid seal tarbijate kooperatiivi laod.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 023 korda, sh täna 1)