Ütle üks ilus poisslapse nimi (14)

Kolme valla ühinemisotsus on tehtud, nüüd on pall Vabariigi Valitsuse käes. Seda, et kõik ludinal läks, päris öelda ei saa, ent lahkarvamused ja tekkinud küsimused said asjaomastel läbi arutatud. Kes volikogu liikmetest oma küsimustele vastused said, need ka ühinemist pooldasid.

Samas võib öelda, et ega ühinemise vastu hääletanud või ka Kärla volikogu erapooletu liige oma rahulolematust varasematel koosolekutel väljendanud ja tulemus oli meile kõigile väikeseks üllatuseks. Ent nagu juba varem öeldud, volikogu iga liige on oma otsuste tegemisel vaba.

Rahvale anti teoksil olevast protsessist teavet üsna operatiivselt. Läbirääkimiste käiku tutvustati mõlemas maakonnalehes, toimusid Kadi raadio vestlussaated volikogu esimeeste ja vallavanematega, ilmusid vallalehtede eriküljed ja arvamusartiklid, millega tutvumisel pidi tõesti igal valijal oma arvamus kujunema. Korraldati ka piirkondlikud koosolekud, kuid nendest osavõtt oli rahvaarvu arvestades enam kui napp.

Paraku olen ma inimeste suust kuulnud, et hääletama ei mindud sellepärast, et ei teatud, kuidas hääletada. Küsimusele, kuidas oleks inimeste teavitamist saanud aga veel paremini läbi viia, vastuseid ei tulnud.

Rahvaküsitlus üllatas passiivsusega

Rahva arvamuse teadasaamiseks korraldatud küsitluse puhul aga tabas läbirääkijaid pehmelt öeldes šokk. Mida peaksid volikogude liikmed siis rahva tahte järgi otsustama, kui küsitluses osalejate protsent vaid paarikümne peale jäi? Kui veel pooled neist olid ühinemise poolt ja pooled vastu, siis mida pidi volikogu tegema olukorras, kus ligi 80% valijate arvamusest teadmata jäi. Olid need mingil määral protestihääled, et sellist tegevust üldse algatati? Või ükskõiksus toimuva suhtes? Võibolla hoopis tunne, et volikogusid võib usaldada, tulgu need otsused just sellised kui volikogude liikmed ise arvavad? Mine võta kinni.

Seega tegi iga volikogu liige otsuse iseenda parema äranägemise järgi, sest mingit muud pidet peale oma arvamuse ja napi küsitlustulemuse võtta polnud. Rahvas ise oli volikogudele selle võimaluse andnud.

Omamoodi trall läks lahti aga maimukesele nime valimise pärast. Asjaosalistel läks see ilma eriarvamusteta, sest just äsja oli Kuressaare linn teatanud, et plaanib teha kõigile maakonna omavalitsustele ettepaneku ühinemisläbirääkimiste alustamiseks.

Kahekordne nimevahetus lähiajal oleks esmased ühinejad pannud tulevikus raskesse olukorda, sest teist korda ühinemisprotsessi läbitegijad riigilt ühinemistoetust enam ei saa. Seega teine aadressid muudatus oleks tulnud iseenda eelarvest kinni maksta.

Ehkki nimevalikul seda teemat ei tõstatatud, see on puhtalt minu isiklik märkus, leiti üksmeelselt, et miks mitte kohe Saaremaa vald? Ka siseministeeriumist saadud signaal, et aktsepteeritakse siiski ühinevate valdade otsuseid, andis otsusele rohelise tee.

Seda üllatavam oli Saaremaa Omavalitsuste Liidu (SOL) reaktsioon, justkui kuuluks Saaremaa nimi kellelegi, kellelt me polnud luba küsinud. Liit, kuhu mingil ajahetkel ei kuulunud Kuressaare linn, Kaarma, Kärla ja Lümanda vald, kandis ise seda nime aga suurima heameelega edasi, ehkki rahvaarvu poolest esindas SOL ainult ühte kolmandikku maakonnast. Ei tekkinud mõtet, et peaks uue nime võtma.

Saaremaa Omavalitsuste Liit hakkas kadetsema

Kunagise SOL-i juhatuse liikmena ei mäleta ma seda, et nime küsimus oleks seal kunagi päevakorras olnud siis, kui hakati tootma Saaremaa viina või tartlaste pruulitavat Saaremaa õlut, millel pole mitte mingit seost Saaremaa ega Saare maakonnaga. Samas ei ole me ühinemist läbi viies löönud ust kinni kellelegi, kes tahaksid samamoodi Saaremaa vallas elada.

Saarte Hääl on oma rubriigis “Puhas kuld” ära märkinud SOL-i esimehe Raimu Aardami sõnad, kus ta väitis, et nime valik ei olnud avalik. Seda, et räägitakse kolmest võimalikust nimest, mille hulgas ka Saaremaa kõlas, oli lugeda ja kuulda mitmest allikast. Kui variandid olid õhus, ei tulnud mitte kusagilt mitte ühtegi protesti ega arvamuseavaldamist. Ka oli kolme valla ühine volikogu istung Nasva klubis täiesti avalik ja sellest võtsid kuulajana osa nii mõnedki inimesed, kes neisse volikogudesse ei kuulunud. Salajane on selline teave vaid neile, kes sellest ise mitte midagi kuulda ei taha.

Samas tekitab SOL-i poolt peaministrile saadetud kiri minus nõutust. Sellised siis meie, saarlased, üksteise vastu olemegi! Kui miski ei meeldi, siis kaebekiri teele ja ehk tuleb abi kusagilt kõrgelt.

Ei oska küll välja mõelda, millise seaduse alusel selline keeld tulema peaks. Loodame vaid, et Stenbockis mõeldakse natuke laiemalt.

Isegi juhul, kui valitsus tõesti mingi imetriki abil meil Saaremaa valla nime kanda ei luba, siis võtame kohe uue. Solli vald näiteks.

Kiire vennastki sai ju ristsete käigus Kolumbus Krisostomuse asemel Bruno Benno Bernhard ja katki polnud midagi.

Lõpetuseks kutsun kõiki omavalitsusi linna kutsele järgnema ja esialgu vähemalt läbirääkimisi alustama. Et meie ametnikud siin Saare maakonnas ükskord lõpetaksid oma toolidest kinnihoidmise nimel otsimast põhjendusi, et isegi läbirääkimiste laua taha mitte tulla.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 749 korda, sh täna 1)