Harilaid hakkab võtma ajaloolist ilmet (3)

TÜHERMAAL: Ants Animägi (vasakul) ja Tõnu Talvi seisavad Harilaiu kaelal, kus veel pool aastat tagasi oli tihe männimets.
Foto: Ain Lember

Pärast märtsis lõppenud ulatuslikke raietöid on Harilaiu poolsaare kaelaosa pea tundmatuseni muutunud – kui mitte arvestada parklasse tuulevarjuks jäetud väikest puudekoridori, avaneb poolsaare alguses laiutanud metsatuka asemel nüüd avar lagendik.

Esmajoones kõrede elutingimuste parandamiseks Harilaiul sügistalvel tehtud suuremahuliste looduskaitsetööde käigus võeti 57 ha suurusel alal maha 36 ha jagu mände, mis olid poolsaarele istutatud 1970-ndatel aastatel. Poolsaarelt raiutud 1850 tihu männipuitu läks Saaremaa Sadamast laevaga ekspordiks.

Keskkonnaameti looduskaitsebioloog Tõnu Talvi ütles, et raietööga taastati suur osa kaitseväärtusest, mille pärast Harilaid 90 aastat tagasi looduskaitsjatele silma hakkas ja kaitse alla võeti. Ühtlasi kiitis Talvi raietööde kvaliteeti. “Puud on lõigatud nii madalalt, et kändusid ei ole peaaegu näha, ja kõik on ka korralikult ära koristatud,” lausus ta.

Ehkki Harilaiu raietööde puhul on esile tõstetud kõrede elupaiga taastamist, peab Tõnu Talvi raietööde kasutegurit siiski palju laiemaks. “Töid ei võetud ette ainult looduskaitse ja liigikaitse pärast, vaid see on ka maastikuline ja puhkemajanduslik samm,” selgitas bioloog. Inimtegevusest suuresti puutumata avatud maastik on meelepärane igale puhkajale või loodusenautijale. “Tavaline inimene hindab seda vaadet ja avarust, seda maastikku,” sõnas Talvi.

Tõnu Talvi rääkis, et maharaiutud männik polnud tegelikult mets, vaid liiva peale istutatud monokultuurne puupõld, millel puudus metsale omane elustik ja igasugune loodus- ja metsamajanduslik väärtus. “Selle raiega leevendati osaliselt varem omaaegsete teadmiste ja tõekspidamiste järgi inimese poolt looduses tehtud väärsamme,” märkis Talvi.

RMK looduskaitsespetsialist Ants Animägi osutas, et kohe pärast raiet hakkab suurenema Harilaiu liigirikkus. Kui maharaiutud männikus leidus puude all ainult sammalt, käbisid ja mõned putukad, siis avatud maastikul võib loendada sadu liike ja märgata uusi sündivaid kooslusi.

Tõnu Talvi lisas, et Harilaiu liiva peal ei kohta niiduliike nagu erinevad kõrrelised ja käpalised. “Siin on spetsiifilised luidete peal kasvavad liigid, kes mujal kuskil elada ei saa,” selgitas bioloog, osutades tüüpilistele luitetaimedele nagu merihumur, rand-seahernes, liiv-merisinep ja liiv-vareskaer. Luitemaastikul lageraiega tekkinud mastaap on Harilaiul juba mõne kuuga pannud jõudsalt laienema karukella ja rand-ogaputke eluala.

Avar luitemaastik on vägagi meelepärane avamaastiku lindudele, kelle jaoks on turvaline pesitseda suuremõõdulisel lagendikul. Ühest küljest peidavad linnud lagedal oma pesa korralikumalt ära, teisalt pelgavad rebased ja kährikud nii suure lageda peale linnupesi otsima minna.