Politsei peadirektor manitses oma vara eest paremini hoolt kandma (4)

ROOMASSAARE SADAMAS: Elmar Vaher (keskel) kohtus Roomassaare sadamas Abrukalt naasnud maavanematega, keda võõrustas Saare maavanem Kaido Kaasik (vasakul). Peadirektoriga koos külastas Saaremaad siseministeeriumi kantsler Leif Kalev.
Foto: Sander Ilvest

Saaremaad külastanud politsei peadirektori Elmar Vaheri meelest on Saaremaal igati turvaline elada ja tihti ollakse isegi liialt julged: “Eelmisel suvel Kesk-Saaremaal puhates veendusin ise, et kodust lahkudes jäetakse majauksed lahti. See ei olegi legend.”

Ka eile Kuressaare tänavatel jalutades märkas endine kriminaalpolitseinik autode esiistmele jäetud naistekäekotte. “Vargal kuluks umbes 30 sekundit ja tõenäoliselt oleks saagiks natuke raha ja dokumendid, millega näiteks laenu või järelmaksu taotleda,” manitses Vaher inimesi oma vara eest paremini hoolt kandma.

Elmar Vaher külastas Saaremaal PPA allasutusi ja kohtus päeva teises pooles Abruka saarelt naasnud maavanematega. Turvalisuse tagamisest rääkides soovitas Vaher tihedamat koostööd omavalitsustega.
“Näiteks kesklinnas alkoholi tarbivate inimeste probleemi lahendamiseks tuleb teha koostööd omavalitsustega. Ühe patrulli lisamine, olgu ta hobusel või jalgrattal, seda teemat ei lahenda. Avalikus kohas häiriva tegevuse lõpetame me kindlasti ära ja nähes avalikus kohas joojat, viime ta plate peale,” kinnitas Vaher valmidust joodikutega tegeleda.

“Ennekõike tuleks tegeleda aga alkoholi kättesaadavusega ja lõbustuskohtade pidajate sooviga klient võimalikult purju joota, et kasumit teenida. Siinkohal saaksid omavalitsused tunduvalt rohkem ära teha,” märkis politsei peadirektor.

Mis puudutab eelootavat koondamist, siis Saare maakonnas patrullide arv ei vähene. “Praegu on patrulltundide arv Saaremaal isegi suurenenud. Meil ei ole enam eraldi piirivalvepatrulli ja korrakaitsepatrulli.

Tegemist on ühistel põhimõtetel töötava patrullmeeskonnaga ja vahetuste vahetuse ajal toimub ülekate ehk toimkond ei tule enne ära, kui uus on välja läinud,” kinnitas peadirektor Vaher.

Patrullide arv Saaremaal on määratud, lähtudes riskianalüüsist. Elmar Vaher nentis, et sellist olukorda, kus igal kilomeetril oleks politseiauto või iga saarlase juures seisaks 24 tundi patrullpolitseinik, ei tule kunagi ja seda pole kunagi ka olnud.

“Kui inimese mõtteviis on selline, et nägin patrulli ära ja võin nüüd gaasi põhja vajutada, siis tasuks enne mõelda oma lähedaste peale. On ju vahe, kas sõita 90-ga ja tervelt kohale jõuda või sõita 190-ga ja võita mõned minutid. Siin on minu meelest kõvasti mõtteainet sellele kodanikule, kes nii arvab,” rääkis Vaher.

 


Üks paat päästevõimekust ei taga

PPA peadirektori sõnul vajavad nii politseinikud, päästjad kui ka vabatahtlikud parimat varustust, mis võimaldaks inimesi päästa. “Kui lihtsalt üks paat soetada ja väita, et nüüd on piirkonnas merepäästevõimekus tagatud, ei ole see väide tõene,” sõnas ta.

“Eesmärk pole igale konstaablile päästevõimekuse õpetamine. Kindlasti on aga ametnikke, kelle hobi on merel käimine või kalapüük. Neid tuleb kaasata. Ning inimene peab ennekõike julgema merepäästet teostada,” rääkis Elmar Vaher.

Merepäästes on Vaheri sõnul tegelikult neli osapoolt. Esimene ja kõige tähtsam on inimene, kes merele läheb. Ja kes peab olema veendunud, et ta on piisavalt kaine, et ta alusel on tehniliselt korras mootor ja piisavalt kütust ning päästevarustus kaasas.

“Meie jaoks on kõige kallim merelt päästmine. Seda teevad ühiselt PPA, päästeamet ja vabatahtlikud merepäästjad. Reageerida tuleb koos, lähima reageerija põhimõttel. Lisaks on reageerimisvalmiduses päästekopter, piirkonnas viibib suur laev,” tõi politsei peadirektor välja koostöö eelised.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 929 korda, sh täna 1)