FOTOD: 20aastane Saarte Viss on väga elujõuline

KAS UUS PEAVETERINAAR? Saaremaa veterinaariakeskuse juhataja Toivo Jürisson koos pojapoeg Kardo Robeniga vissivõistlustel muljeid kogumas.
Foto: Ain Lember

Saarte vissivõistluste 20-aastase ajaloo jooksul on Saaremaa lehmad muutunud oluliselt atraktiivsemaks ja võistlus ise on jätkuvalt elujõuline.

Algusest saati lehmanäituse korraldamisega seotud olnud Saaremaa veterinaariakeskuse juhataja Toivo Jürissoni sõnul on näitusel osalevate loomade väljanägemine läinud iga aastaga paremuse poole. Kasvanud on lehmade mõõtmed ja toodang, ent Jürissoni sõnul tuleks edaspidi hakata rohkem tegelema ka näituselehmade aretamise ja ettevalmistamisega, nagu seda tehakse suurte traditsioonidega loomakasvatusmaades.

Saarte Vissi üks korraldajatest, Eesti tõuloomakasvatajate ühistu (ETKÜ) konsulent Aive Sonets ütles, et vissivõistlus on täis elujõudu ja naudib muu hulgas ka sponsorite toetust, keda oli sel aastal rohkem kui kunagi varem. Lisaks vanadele tegijatele kaalusid näitusest osavõttu ka Karja POÜ ja Kangru LP, kuid sel korral siiski veel loobusid. “Põhiline eemalejäämise põhjus on ajapuudus, kõigil on nii palju tegemist ja vissivõistlused on justkui ikkagi lisaülesanne,” rääkis Sonets.

Need loomakasvatajad, kes on aga vissivõistluse maitse suhu saanud, enam eemale jääda ei taha. “Meil inimesed ise juba enne näitust valivad laudas välja lehmad, kellega võistlusele minna tahetakse, ning jalutavad ja harjutavad nendega,” rääkis Kärla PÜ juht Ülar Tänak, kelle sõnul pole neil vaja ühtegi töötajat Saarte Vissile sunniviisiliselt saata.

Endiselt leiavad uudistajatena tee Saarte Vissile ka mandri loomakasvatajad, lisaks “lehmalembeste” klubile oli sel aastal esmakordselt kohal söödafirma Anu Ait OÜ oma klientidest koosneva Farmikohvi seltskonnaga. Kohvi juuakse iga kord eri farmis, kus tutvutakse farmiga ning aidatakse nõu või jõuga probleeme lahendada. Ettevõtte juht ja Farmikohvi klubi moodustaja Anu Hellenurme oli Saaremaale kaasa võtnud 13 piimatootjat üle Eesti ning külas käidi Rauni ja Kõljala ühistu piimafarmis.

Küsimusele suuremate muutuste kohta Saaremaa loomade väljanägemises vastas Toivo Jürisson, et muutunud on eesti punase karja värv. “See ei ole enam ühtlane sügav punane, sisse on tulnud holsteini ja muude tõugude verd,” tõdes Jürisson.

ETKÜ tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja Tõnu Põlluäär selgitas, et eesti punane tõug sellisena, nagu mäletavad eakamad inimesed, oleks ajale jalgu jäänud juba oma piimatoodangu poolest. “Kui piimatoodang on madal, siis raha ei tule, teda ei kasvatata ja tõug ei säili,” lausus Põlluäär, kelle sõnul on eesti punasele tõule lisatud viimase 25 aasta jooksul Rootsi, Taani ja Norra punase tõu omadusi, samuti punasekirju holsteini verd. “See, mida me kasutanud oleme, on andnud väga häid majanduslikke tulemusi, lehmad on läinud suuremaks ja piimatoodang on piisavalt kõrge, et püsida konkurentsis ja anda majapidamistele piisavalt tulu,” kinnitas Põlluäär.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 865 korda, sh täna 1)