FOTOD: Lümandas rajati omalaadne lubjapark

LUBI LÕIKAB: Lubjapargi pidulikul avamisel lõikas lindi pooleks lubi. Esiplaanil vasakult Toomas Nurja, Markus Vaher ja ettevõtmise hing, Limex OÜ juht Priit Penu.
Foto: Sander Ilvest

Eile avas AS-i Limex juht Priit Penu Lümanda vallas Mõisakülas endise Tolmu talu maadel pidulikult Lümanda lubjapargi, kuhu kuuluvad endine palvela ehk nüüdseks renoveeritud lubjakoda ja 1,8 km pikkune õpperada.

Õpperada, kus on kaheksa lubjaahju, neist üks töötav, ja suurtel stendidel piisavalt infot mitmes keeles, avati päris ebatraditsiooniliselt. Lindi lõikamise asemel põletati lint pooleks veega reageerima pandud lubjaga.
Põllumajandusministeeriumi asekantsler Illar Lemetti lausus, et tänu Priit Penu ettevõtlikkusele on lubjaga seoses palju tehtud.

“Väga tähtis on, et lupja toodetakse, ja kindlasti on oluline ka selle pargi rajamine,” ütles Lemetti, kelle sõnul on tähtis, et inimesed saaksid rohkem teada just pärandkultuuriga seotud tegemistest.

Ta möönis, et kindlasti olid need ettevõtlikud mehed, kes Mõisakülla neid lubjaahjusid rajasid ja lupja tootma hakkasid ning kindlasti ei osanud nad ette näha seda, mis aastakümnete pärast juhtuma hakkab.

Ülevaade lubja tootmisest

“Ega nad oleks osanud arvata, kui lubjaahjud kasutult seisma jäid ja piirkond metsa kasvas, et siis kunagi need ahjud taas üles otsitakse ja teisel eesmärgil kasutusele võetakse,” rääkis Lemetti.

Lümanda lubjakojas ehk pargi peamajas, nüüdseks renoveeritud 135 aasta vanuses endises palvelas esilinastus eile külalistele 21-minutiline film “Lubjaringis,” mis annab ajaloolise ülevaate lubjatootmisest ning teavitab ka nüüdisaja tehnoloogiast, mis põhimõtteliselt sarnaneb lubjakivi aastakümneid tagasi kasutusel olnud kaevandamise ja põletamisega.

Film valmis suuresti tänu keskkonnakaitse ja loodushoiu konsulendile Kristo Kiikerile, kes märkis, et kuna ükski asi ei saa kesta igavesti, siis sellest tulenevalt tuli tal mõte lubjatootmine jäädvustada.

Lümanda vallavanem Jaanika Tiitson ütles, et nad on maja ja pargi avamist pikalt oodanud. “Ning esimene mõte on, et see on lausa uskumatu, et see maja on saanud uue elu,” lausus Tiitson, kelle sõnul on lubjatootmine ja -põletamine omane just Lümanda vallale. “Lubjatootmine on uhke värk ja Euroopas on vaid viis kohta, kus seda tehakse, ning kui veel juurde panna tõrvaajamine, mida ei ole kusagil mujal kui ainult meil, siis võime uhked olla, et meie Mõisaküla on pärandkultuuri ning vanade traditsioonide hoidmise ja kandmise küla,” rääkis Tiitson.

Vallavolikogu esimees Mart Maastik tundis heameelt, et leidub selliseid fanaatikuid nagu Priit Penu, ja seda positiivses võtmes. “Et sellist tööd teha, peab olema tohutu tahtmine,” märkis ta.

Lubjakoja ja -pargi avamise puhul olid tegijaid tulnud õnnitlema ka looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi, Pärimusmatkad OÜ esindaja Katrin Trumann, Rita Peirumaa muinsuskaitsest jpt.

Lubjakoja õnnistas sisse kirikuõpetaja Rene Reinsoo, kes märkis, et lubjatootmine, mis on meie esivanemate pärand ja oskus, on suur rikkus ka tänapäeval.

Meie ajaloo- ja kultuuripärand

Pargi peamajas võib korraldada konverentse ja seminare ja muid üritusi, eriti neid, mis on seotud ajaloo- ja kultuuripärandiga. Õpperajale oodatakse ekskursioone, koolilapsi jt. Teemapargi rajamine ja maja renoveerimine võttis aega kolm aastat.

PRIA toetuse abil valminud lubjapark läks maksma umbes 4000 eurot. Ehitas Mert OÜ, projekti koostas Mihkel Koppel.

AS Limex alustas lubjatootmisega 1994. aastal ning nende ettevõtte eelis on, et lupja tehakse ja sorteeritakse käsitsi, mis annab parima tulemuse kvaliteedis. Lupja toodetakse ettevõttes ligilähedaselt sama tehnoloogiaga kui 60–80 aastat tagasi. Seda turustatakse lubjapastana, milles on umbes 55% vett.

Ettevõte on oma tegutsemisaastate jooksul tootnud sadu tonne kustutatud lupja nii värvide valmistamiseks, krohvi- ja müürisegude tarbeks kui ka põllumajandustööde tegemiseks.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 447 korda, sh täna 1)