Karl Hendrik loeb vahelduseks

EHK ONGI HARGLA SEE LEMMIK: Karl Hendrik Tamkivi arvab, et võib-olla loebki ta järgmisena läbi veel mõne Indrek Hargla raamatu.
Foto: Raul Vinni

Kui suvevaheaega peetakse ajaks, mil lademetes raamatuid läbi lugeda, siis Saaremaa ühisgümnaasiumi 7. klassiga ühele poole saanud Karl Hendrik Tamkivi end väga kirglikuks lugejaks ei pea. Sellegi poolest kavatseb ta mõne väga hea raamatu suvega läbi lugeda küll.

Karl Hendrik Tamkivi tunnistab, et ega ta tegelikult kuigi suur raamatute fänn olegi. Raamatuid loeb siis, kui koolis on vaja või kui meedias leiab kajastust mõni ääretult huvitav raamat, mis tallegi põnev tundub. Väga harva on Karl Hendrik raamatukogust võtnud raamatu, mille sisust ta midagi ei tea.

Kuus loeb ta ühe või kaks raamatut, aastas umbes 10–15. “Suvel loen vähem, sest siis on väljas palju tegemist ja raamat satub harvemini kätte,” tõdeb ta. Lugemine on tema arvates siiski tore ja hea vaheldus televiisorivaatamisele, arvutis istumisele või millele tahes. “Tegelikult on hea tunne, kui raamatut loen. Selline omamoodi tunne tekib.”

Ta ei teagi, kas ta suudaks iga nädal vähemalt ühe raamatu läbi lugeda. “Siis poleks enam seda põnevust, mis tekib, kui üle mitme nädala taas raamatut loen,” põhjendab ta. Just põnevus on see, mis Karl Hendrikut lugemise juures paelub, seega on ütlemata loogiline, et põnevus peab säilima!

“Mulle meeldivad just sellised raamatud, kus on natuke kõike: pinget ja põnevust, natuke nalja, salapära ja ootamatusi,” kinnitab ta. “Emotsioonide vaheldumine teebki raamatulugemise põnevaks.” Ta tõdeb, et on ka raamatuid pooleli jätnud, aga seda siis, kui ta noorem oli. “Raamatud, mida siis koolis lugema pidin, olid minu arust peaaegu alati igavad,” selgitab ta.

Karl Hendrik ütleb, et mõnes raamatus on kohe midagi seesugust, et tahaks seda teist ja isegi kolmandat korda lugeda. “Olen näiteks Harry Potteri sarja esimest osa kolm korda lugenud. Need raamatud lähevad mulle kuidagi peale,” nendib ta.

Lugema õppis praegune põhikoolipoiss oma mäletamist mööda lasteaias. “Alguses ei lugenud ma kindlasti juturaamatuid, pigem koomikseid ja vähese jutuga pildiraamatuid,” märgib ta. Eriti koomiksid meeldisid talle nooremana väga.

Praegu ei ole Karl Hendrikul ühtegi raamatut pooleli, aga plaan suveks on olemas. Nimelt tahab ta kindlasti läbi lugeda “Näljamängude” (autor Suzanne Collins) teise osa. See jäi eelmisel suvel pooleli. Viimati luges ta aga Jüri Tuuliku romaani “Vares”. Karl Hendriku sõnul ei saa ta öelda, et see raamat just ta lemmik oleks, aga kindlasti on ta lugenud ka igavamaid raamatuid.

“See raamat oli isegi tore, sest ma ei usu, et iga kirjanik oleks suutnud varese ja inimese vahelisi tundeid niimoodi iseloomustada, nagu Jüri Tuulik,” arutleb ta. Siiski ei usu ta, et ta lähiajal veel mõne Tuuliku raamatu läbi loeks.

Vaieldamatut lemmikraamatut Karl Hendrikul ei ole, kuid Harry Potteri raamatud ja filmid on talle alati meeldinud. “Nendes on kõik see olemas, mis ühes raamatus peab olema,” leiab ta.

Ka lemmikautorit on Karl Hendrikul väga raske öelda, sest ta on oma kinnitusel lihtsalt veel nii vähe lugenud. Samas võiks ühest kirjanikust täiesti vabalt ta lemmik saada. “Miks mitte Indrek Hargla,” pakub ta.

Karl Hendrik möönab, et on lugenud ainult üht tema raamatut, kuid Hargla jättis talle kohe väga hea mulje, nagu ka paljudele teistele. Pealegi on Hargla raamatud üldse väga menukad. “Võib-olla loengi järgmisena mõne tema raamatu läbi,” arutab Karl Hendrik.

Kodus on Karl Hendrikul palju raamatuid. “Aga need on pigem vanema põlvkonna raamatud, mida kohustusliku kirjanduse nimekirjast enam ei leia,” ütleb ta.

Palju on ka raamatuid, mis talle lihtsalt huvi ei paku. Seepärast laenutabki Karl Hendrik raamatuid raamatukogust. Menukate raamatutega on aga alati üks ja seesama probleem – järjekorrad nendele on nädalate pikkused.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 609 korda, sh täna 1)