Jaanus Murakas: trahvi tasumine tuleks ajatada kolme aasta peale

Eesti piimaliidu juhatuse esimees ja E-Piima juht Jaanus Murakas arvab, et kvoodiületamise eest Eesti tootjatele terendava piimatrahvi tasumise võiks ajatada kolme aasta peale.

Praegune regulatsioon näeb ette, et piima kokkuostjad peavad trahvi ära maksma 2015. aasta oktoobris, pidades trahvisummad kinni tootjatele makstavast piimarahast. See, kuidas Eesti riik trahvid talunike käest kätte saab, on Muraka sõnul siseriiklik küsimus ja riigiisade otsustada.

Kuna trahvisummad tulevad tootjatele suured, siis võiks riik Muraka sõnul vastutulelikkust näidata ja ajatada trahvi kogumise kolme aasta peale. “Piimatööstused teevad vastavalt sellele tootjatega lepingud, hakkavad trahvi kinni pidama ning igas kuus riigile mingi pisikese osa kaupa maksma,” selgitas Murakas. “Et tekiks nagu laenugraafik, mis ei sega nii palju tootja igapäevast majandustegevust.”

Jaanus Muraka andmetel ei tohiks trahvi tasumise ajatamine kolme aasta peale Eesti riigile probleem olla, sest riik ei pea trahviraha tasuma ühekorraga, vaid tasaarveldab trahvisumma mingi teise raha arvelt, mida Eesti riik Euroopast saab. “Trahv ei tähenda kohest väljaminekut riigikassast, sest tegelikult raha ülekandmist suure tõenäosusega ei toimu,” lisas ta.

Murakas tõi riikliku iseotsustamise näitena Iirimaa, mida külastades selgus, et seal hakkasid piimatööstused potentsiaalsetel kvoodiületajatel piimatrahvi kinni pidama juba kuus kuud enne kvoodiaasta lõppu. “See on ju näha, kes üle toodavad, kuigi lõppnumber täpsustub pärast kvoodiaasta lõppu.”

Muraka sõnul lööb piimatrahv paradoksaalsel moel kõige valusamini tootjaid, kes on ehitanud uued farmid, suurendanud lehmade arvu – võtnud oma õlule piimasektori arendamise. “See on väga valus ja kibe, aga see on paratamatu, need on reeglid, mille järgi me elame,” tõdes Murakas. “Majandus peab kasvama, ärid peavad kasvama ja kõik, kes kasvavad, need ka kvooti ületavad,” märkis Jaanus Murakas, lisades, et paljudes riikides sunnib perefarme suurenema lausa riiklik poliitika, et konkurentsis püsida.

Siiski on Eesti piimaliidu juht veendunud, et lõppkokkuvõttes võib Eestile määratav piimatrahv kujuneda kuni kaks korda väiksemaks kui praegu prognoositav ligi 10 miljonit eurot. Praegu on räägitud, et kvoodiületaja peab iga individuaalkvoodist üle läinud piimakilo eest maksma 27,5 senti trahvi, kuid tegelikult jääb see summa ilmselt 15–20 sendi juurde.

“Asi on selles, et kui kõikide kvoodiületajate ületoodetud piimakilod kokku lugeda, siis see kogus on ligi kaks korda suurem, kui lõpuks kujuneb see piimakogus, mille eest Eesti riik trahvi peab maksma,” selgitas Murakas. “Maha tuleb lahutada kvoodireservid, lisaks toodavad paljud farmid alla kvoodi. Riik ei hakka ju võtma tootjatelt rohkem raha, kui tal endal on vaja Brüsselisse ära maksta,” lisas ta.

Jaanus Murakas rääkis, et trahvide maksmine on EL-is laialt levinud praktika ning paljud riigid on maksnud piima-
kvoodi ületamise eest trahvi juba aastaid. Eestil on ajalooline võimalus mekkida trahvimaitset alles viimasel kvoodiaastal. “Mõni arvab, et äkki seda trahvi tegelikult ikka ei määrata, aga kõik riigid on seda kogu aeg maksnud ja Eesti ei ole kordagi varem ka protestinud, vaid oleme vait olnud,” ütles Murakas.

Saaremaa Piimatööstuse juht Andi Saagpakk kinnitas, et Saaremaa piimatootjatelt trahvi kogumisega hakkab tõepoolest tegelema nende tööstus, kuid midagi täpsemat ei osanud ta öelda. “Kuna kvoodiaasta on peaaegu tervenisti veel ees, siis on aega nende asjade selgekstegemiseks veel piisavalt,“ lisas ta.

Eesti piimatootmine on 2013. aastal võrreldes aasta varasemaga kasvanud Euroopa Liidus kõige kiiremini (+6,2%) ja senise kasvutempo jätkumisel on viimasel kvoodiaastal oodata riikliku kvoodi 5-protsendilist ületamist. Soodne turuolukord, viimasel ajal valminud uued lüpsilaudad ja lehmade produktiivsuse kasv on viinud Eestis toorpiima tootmise suurenemiseni.

Kvoodiületamise tasu suurus on 27,83 eurot 100 kg piima kohta, mis tähendab, et Eesti tootjatel tuleb halvemal juhul maksta viimase kvoodiaasta eest kokku ca 9,6 miljonit eurot kvoodiületamise tasu. Tasu maksmise kohustus langeb nendele ettevõtetele, kes ületavad riikliku kvoodi ületamise korral ettevõttele määratud individuaalset tootmiskvooti.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 344 korda, sh täna 1)