Ühe seadusemuudatuse mõte (4)

Viimastel päevadel on meedia kajastanud juuli algul kehtima hakkavat korrakaitseseadust, milles on muudetud norme avalikus kohas käitumise ja alkoholi tarvitamise osas. Kehtiv seadus keelab avalikus kohas alkoholi tarbimise. Milline on aga tegelikkus?

Olukorras, kus politsei absoluutse keelu järgimist kontrollida ei suuda – ja kas see on ka vajalik –, arutas seaduseandja väga pikalt ja põhjalikult justiitsministeeriumi esitatud eelnõu punkte, mis puudutasid avalikes kohtades alkoholi tarbimise lubamist või keelamist.

Saare maakonna lehed on korduvalt kirjutanud Kuressaare raekoja taga või Rae poe pingil toimuvast napsitamisest, millele korrakaitsjad piiri panna ei suuda. Seadus annab selleks kõik võimalused ja suisa kohustab vastavaid ametimehi korda jalule seadma. Samas, kas Mändjala rannas – mis on avalik koht – romantilist piknikku pidav paar, kes joob pokaali veini, väärib ikka karistamist, nagu nõuab praegu veel kehtiv seadus?

Teisi häirida ega ohustada ei tohi

Sellest tulenevalt püüdsime õiguskomisjonis leida parimat lahendust absoluutse keelu ja mõistliku käitumise vahel. Igal seaduseelnõul on seletuskiri, mis kajastab seaduseandjate mõtet seaduse konkreetsete paragrahvide osas. Toon teieni ka seadusandja mõtte alkoholi tarbimist puudutavas küsimuses.

Seadus seab selged piirid ja ütleb, et avalikus kohas tohib alkoholi tarbida, kui see ei ole selles kohas seadusega keelatud ja kui alkoholi tarbimisega ei kaasne käitumine, mis häirib või ohustab teisi isikuid. Seega on lubatud nt Kuressaare linnapargis või rannas pikniku pidamine ja seal mõistlikult käitudes alkoholi tarvitamine. Keelatud on aga selle juures teisi isikuid häiriv käitumine, valjuhäälne lärmamine, ebatsensuursete väljendite kasutamine, agressiivsus teiste isikute suhtes, hirmutamine jne.

Korrakaitseseaduse paragrahvis 55 on ära toodud avalikus kohas käitumise üldnõuded. Avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige tarbida alkoholi või toidugruppi mittekuuluvat joovet tekitavat ainet ühissõidukipeatuses, teeliikluses osalevas avalikus kasutuses olevas ühissõidukis, koolieelse lasteasutuse, lasteaed-algkooli, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse, huvialakooli, noortelaagri, tervishoiuteenuse osutaja ning hoolekandeasutuse ehitises ja territooriumil või selle osas õppe- ja kasvatustegevuse või tervishoiuteenuse osutamise ajal, samuti lastele suunatud avalikul kogunemisel.

Kohaliku omavalitsuse üksusel on õigus määrata oma territooriumil kindlaks lastele mõeldud või tervise edendamiseks mõeldud muud kohad, kus alkoholi tarbimine loetakse teisi isikuid häirivaks.

Seletuskiri ütleb, et selle paragrahvi punkt 5 näeb ette alkoholi, alkoholiseaduse järgi piirituse või alkohoolse joogi tarvitamise keelu teatud avalikes kohtades. Absoluutne keeld üksnes nimetatud kohtade tarvis ei tähenda, et muudes avalikes kohtades oleks alkoholi tarvitamine lubatud piiranguteta – muudes kohtades rakendub alkoholi tarvitamisele üldine teisi isikuid häiriva tegevuse keeld, mis tuleneb käesoleva paragrahvi preambulist.

Käesolevast punktist tulenevate absoluutsete keeldude eesmärk on eelkõige alaealiste õiguste ja normaalse arengu kaitse. Alkoholi tarvitamine on keelatud lasteasutuste ja haridusasutuste ehitistes ning territooriumil, samuti lastele mõeldud avalikel kogunemistel. Samuti keelatakse alkoholi ja muude joovastavate ainete tarvitamine ühissõidukipeatuses, linnaliini ühissõidukis ning tervishoiu- ja hoolekandeasutuses.

Nimetatud punktis sätestatu laieneb ka toidugruppi mitte kuuluvate joovet tekitavate ainete – eelkõige tulevad siin kõne alla nt parfümeeriatooted, puhastusvedelikud – joomisele. Kõnealuse normiga ei ole hõlmatud narkootilised ja psühhotroopsed ained narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse tähenduses, selliste ainete tarvitamine, v.a meditsiinilisel, teaduslikul jms eesmärgil on keelatud.

Kohalikule omavalitsusele suuremad õigused

Muudatuse eesmärk on anda kohaliku omavalitsuse üksusele õigus määratleda kohad, kus alkoholi tarbimine loetakse nende kohtade kasutamise eesmärgist tulenevalt sobimatuks, näiteks laste mänguväljakud, terviserajad. Seejuures saab selline koht olla üksnes avalik koht.

Muudatus võimaldab paindlikumat regulatsiooni alkoholi tarbimise keeluga kohtade kindlaks määramiseks. Viidatud kohtade määratlemine kohaliku omavalitsuse üksuse poolt toob endaga kaasa riikliku järelevalve teostaja õiguse nõuda alkoholi tarbimise lõpetamist määratletud kohtades, ilma konkreetsel ajahetkel ja kohas teist isikut häirivat viisi täiendavalt põhjendamata.

Lõpuks sõltub tulemus ikkagi sellest, kas ametnikud, kellele seadusandja on andnud õiguse ja kohustuse teatud rikkumistele reageerida, seda teevad või mitte. Kaalutlusõiguse andmine loob korrakaitsjatele võimaluse mõtlemiseks, et mitte pimesi täita seadust või rikkumisest lihtsalt mööda vaadata.

Kalle Laanet
riigikogu õiguskomisjoni liige

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 666 korda, sh täna 1)