Juhtkiri: Medaliga või medalita? (4)

Gümnaasiumiõpinguid võib võrrelda spordivõistlusega – kui sul on eeldusi, oled püüdlik ja töökas, annad endast maksimumi, võid oma ponnistuste eest medali pälvida. Koolilõpetajale, tõsi küll, pronksmedalit ei anta.

Igal kevadel kirjutavad ajalehed sellest, kui suur on seekord koolide medalisaak. Kes saab kulla, kes hõbeda. Missuguses koolis on medalisaajaid kõige rohkem. Kas särav tulemus sõltub koolist, kus käiakse, või eelkõige õpilasest endast.

Tänavuse medalite hulgaga on Kuressaare gümnaasiumil põhjust rahul olla – üks kuld ja kaheksa hõbedat – millest mõni võib veel kullaks muutuda – on viimaste aastate paremaid tulemusi. Saaremaa ühisgümnaasiumi kolm medalit seevastu on varasemaga võrreldes üsna tagasihoidlik saak.

Kas KG õpilased on hakanud medalite nimel rohkem pingutama, et kõrgkooli astumisel täiendavaid punkte saada? Kas SÜG-i õpilaste jaoks on medal kui selline kaotanud oma tähtsuse ja kulla või hõbeda püüdlemise asemel pannakse tulevikku silmas pidades rohkem rõhku mõnele konkreetsele valdkonnale?

Kui keegi vastust teab, siis ilmselt noored ise. Ja tuleva aasta medalisaak võib olla hoopis teistsugune kui tänavu. Sest aastad ei pruugi vennad olla.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 286 korda, sh täna 1)