Arheoloogiasuvi tuleb tegus

Tänavu suvel on arheoloogidel kavas töötada nii Tõnijal, Käkul, Lüllel kui ka Tuiul.

Tallinna ülikooli ajaloo instituudi vanemteadur Marika Mägi töötab koos arheoloogia- ja ajalootudengitest meeskonnaga juuli kahel viimasel ja augusti esimesel nädalal Valjala vallas Tõnijal.
“Oleme Tõnijal kaevamas käinud kaks aastat järjest, tänavu on viimane aasta,” märkis Mägi.

Tema sõnul pärineb Tõnijal asuv kivistruktuur tõenäoliselt eelrooma rauaajast, aastaist 700–400 eKr. “Seda väikest ala, mis on olnud ümbritsetud massiivse kiviaiaga, on viikingiajal tõenäoliselt kasutatud kultuskohana või mingisugusteks rituaalideks,” rääkis Marika Mägi. “Sealt on leitud palju tolleaegset keraamikat ja loomaluid, aga mitte inimluid. Kui kaevasime aga sügavamale, leidsime sealt ka põletamata inimluid ja tunduvalt varasemast ajast, 800.–400. aastast enne meie aega.” Tänavu üritavad arheoloogid selgust saada, kas kohta kasutati matmiseks ka viikingiajal.

Arheoloog Jüri Peets kavatseb Saaremaale tulla pärast jaanipäeva. Mustjala vallas Tuiul loodab Peets korda teha sealsed muistsed rauasulatusahjud. Arheoloogil on plaanid ka Torgu vallas asuvate Lülle laevkalmete osas.
Peetsi sõnul on Lülle laevmatused – millest on säilinud kahe kividest laotud Rootsi-tüüpi laevkalme kontuurid – nagu Salme laevmatusedki, seotud ilmselt ühe ja sama veeteega.

“See on skandinaavlaste ja läänemeresoomlaste Põhjatee, hilisema Idatee osa, mis viis merevaigu ja hõbeda juurde,” rääkis Peets. “Tahaksin seostada Lülle kalmed Salme kalmetega, kuigi neil on tuhandeaastane ajaline distants.”

Lüllel kavatseb Peets teha ettevalmistusi stendi ja viitade jaoks. “See koht on tähelepanust teenimatult kõrvale jäänud,” kinnitas ta. “Kui turist tuleb Salmele uudistama, peaks seal olema viit, mis soovitab sõita kümme kilomeetrit edasi, kuna seal on veel midagi. Ja selleks ma tahangi töötada, et seal oleks veel midagi.”

Augusti algul plaanib Jüri Peets jätkata mullu pooleli jäänud kaevamistöid Kaarma vallas Käku külas, vana sepikoja asukohas. “Tundub, et sarnaselt Paatsa sepikojaga võib Käku omal all olla ka varasemat kihti, mis võib ulatuda isegi muinasaega,” ütles Peets.

Peetsi sõnul paneb kaevamistele Käkul õla alla ka noor kolleeg Ragnar Saage Tartu ülikoolist.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 500 korda, sh täna 1)