Vello Runthal: Orissaare võiks saada Ida-Saaremaa keskuseks (10)

vello runthal-5737

ORISSAARE LIGITÕMBAVAMAKS: Vallavanem Vello Runthal ütleb, et on olnud mõtteid teha gümnaasiumi õppelaevast Aurelia turismimagnet, paraku ei ole laeva olukord kiita.
Foto: Sander Ilvest

“Orissaare vald oleks jõukam ja elujõulisem iseseisva vallana, millega liituksid näiteks Pöide, Laimjala, osa Valjala vallast ja võib-olla ka Ratla küla Leisi kandist,” leiab Orissaare vallavanem Vello Runthal.

Maakonnaplaneeringu koostamisel on jõutud nüüd arusaamisele, et ei saa arendada ainult Kuressaaret, ühe toimealana tuleb oluliselt tugevdada ka Orissaaret. Seda just töökohtade ja teenuste pakkujana. Kas teie arvates tuleks Orissaare piirkonda luua uusi töökohti ja kuidas saaks omavalitsus sellele kaasa aidata?

See on selge, et Orissaares tuleb uusi töökohti luua. Aga kas just luua – pigem peavad need ise tekkima. Orissaare piirkonnal on selleks eeldused olemas. Orissaares on kool, lasteaed, perearst, kiirabi, politsei, päästeamet, postkontor ja paar nädalat veel ka pangakontor.

Ega vald saagi töökohtade tekkele eriti kaasa aidata, kuid vallal on erinevad võimalused selleks, et toetada ettevõtluse arengut. Vald annab nõu, ehituslube jm. Me ei venita nendega ega pane ka kuhugi kalevi alla, vaid tegutseme ses osas kiiresti. Ka sellega püüame ettevõtluse arendamisele kaasa aidata.

Kindlasti on Orissaares potentsiaali ettevõtluse arenemiseks. Eesti mõistes ei ole muidugi potentsiaali kogu Saaremaal, sest Eesti jaoks on ettevõtlus ainult Tallinn, kus tasub toota…

Siin on vaja ettevõtlust selleks, et elada. Väikestviisi me Orissaares ettevõtlusega ka tegeleme. Näiteks võrguvabrik Viitanet laieneb kogu aeg. Orissaare piirkonda kuulub ka Saikla küla, kus tegutsevad puidutöötlemisettevõte Novara, Saaremaa Sepad, mitu paadiehitusettevõtet jne.

Ka maakonna planeeringus on silmas peetud, et Saiklasse võiks asuda tehnoküla või -keskus. Probleeme võib tekkida ainult maa leidmisega, kuna seal on palju eramaid. Sel aastal oli huvitav näiteks see, et kui tavaliselt korrastatakse “Teeme ära” talgute raames külatänavaid, siis seekord tegid Saikla ettevõtjad ühiselt talgud ja koristasid oma tööstushoonete ümbrust. See näitab, et ettevõtjatel on ka ühiskondlik vastutus Saikla küla ees.
Oleme nõus kõik valla vabad ruumid ettevõtjatele välja rentima. Lisaks on meil sotsiaalkorterid. Ka lillepoe ruumid bussiootepaviljonis ja kiirabiruumid kuuluvad vallale. Oma ruumide väljarentimisegagi toetame mingil määral ettevõtlust. Vallavalitsus ise töökohti luua ei saa, see ei kuulu meie pädevusse. Seega usun, et tehast avama ei hakka Orissaare vald niipea.


See oleks kindlasti üks eeldus, et ettevõtjad tooksid oma ettevõtted maapiirkonda. Ent tootmiseks on vaja ka töötajaid. Riik võib ju peale maksta, aga mõnda ettevõtet ei saagi maale viia. Kui tuleks ettevõte, kes tahaks siit saada 500 töötajat, siis pakun, et meie piirkonnas ei ole neid nii palju. Muidugi on ka meil töötuid, aga kõik neist ei ole tööturul läbilöögivõimelised.

Meie vallas on umbes poolsada töötut. On muidugi ka neid, kes ei ole oma töökohaga rahul ja võimalusel vahetaksid seda. Kuigi palgad on meil väikesed, elatakse ära, sest Saaremaal on hea elada. Paljudel on paigas prioriteedid, kas suur palk või rahulik elu. Kes tõesti suurt palka tahab, siis seda Orissaares praegu kahjuks võimalik pakkuda ei ole, selleks tuleb minna piiri taha.

Milliseid ettevõtteid võiks Orissaares lisaks senistele veel olla?

Orissaarde sobib igasugune tootmine. Põhiline, et see ei risustaks keskkonda. Tunneme näiteks puudust kingsepateenusest. Kahe nädala pärast hakkame puudust tundma pangateenusest.

Arvan, et meile sobiksid kõik ettevõtted, kes palka maksavad. Küll ettevõtja ise valib, kas siin piirkonnas on talle sobivaid töötajaid. Ka praegu käivad paljud Orissaares tööl naabervaldadest – Muhust, Pöide vallast Tornimäelt, Leisist. Päästeametis on pea kõik Leisi mehed.

Kindlasti on töökohti veel vaja. Nii et ma usun, et iga tootmisettevõte, kes siia tuleks, mahub ära.

Mis teenuseid, ka avalikke, võiks siin arendada, et juurde saada nii ettevõtteid kui ka uusi elanikke?

Kindlasti võiks palju paremaks arendada lasteaiateenust. Näiteks suvel on lasteaed praegu kinni. Ka rühmad võiksid olla väiksemad. Palju rohkem võiks olla huvikoolitust. Meil on muusika- ja spordikool. Kuid võiks ju avada kaunite kunstide kooli, aga selle jaoks ei jätku praegu kahjuks raha.

Me oleme nõus laiendama muusikakooli, kui siia tuleks rohkem naabervaldade lapsi. Orissaare vald ise on nõus võtma 39–40 last oma vallast, aga piirid seab see, et huviharidus on kallis. Ka lasteaia ülalpidamine on kallis. Ühe lasteaiarühma juurde loomine oleks valla eelarvele päris suur hoop.

Sel aastal on valla prioriteet gümnaasiumi remont. Võime ju tahta kõike kenamaks ja paremaks teha, näiteks vallamajja invatõstukid jm, kuid tuleb siiski jääda reaalsuse piiridesse.

Kindlasti on meil vaja võtta tööle palju rohkem sotsiaaltöötajaid. Me ei saa ju kõiki, kel abi vaja, viia Muhu hooldekeskusse. Inimene tahaks oma kodus vananeda, kuni ta ise veel hakkama saab ning lastel ja noortel on võimalik teda aidata. Tänapäeval on noored aga mööda maailma laiali ja neil on kiire, eks siis peab vald appi tulema.

Reedel oli viimane tööpäev Orissaare kauaaegsel sotsiaalnõunikul Tiiu Mägil, kes läks pensionile. Millal plaanite uue konkursi välja kuulutada?

Minu otsus oli, et me ei kiirusta. Juunis ja juulis täidab sotsiaalnõuniku kohuseid meie lastekaitsespetsialist Aina Sepp. Ja Tiiu on ju olemas. Me saame alati temalt nõu küsida. Tiiu puhul väärib esiletõstmist, et tema ei vaadanud kunagi kella. Sotsiaaltööd ei saa teha kaheksast viieni, samamoodi nagu kultuuritööd ja vallavanema tööd. Sotsiaalnõunik peab kogu aeg kättesaadav olema, et kui midagi juhtub, suudaks ta kiiresti organiseerida majutuse, arsti, toitlustamise.

Mis te arvate, kui Saaremaale tuleks üks vald, kas siis oleks üldse võimalik Orissaaret ja Orissaare piirkonda arendada? Või oleks Orissaare arengu seisukohalt oluline jääda iseseisvaks vallaks? Kellega võiks Orissaare vald ühineda?

Kui me mõtleme isekalt, ainult Orissaare-keskselt, siis peab Orissaare kindlasti jääma eraldi vallaks. Ida-Saaremaa vallaks, millega on liitunud näiteks Pöide, Laimjala, osa Valjalast, näiteks Sakla küla, võib-olla ka Leisi kandist Ratla küla.

Orissaare oleks jõukam ja elujõulisem iseseisva vallana, mitte ühe suure Saaremaa valla koosseisus. Keegi ütles väga hästi, et üle-saaremaaline vald tahetakse teha selleks, et Kuressaare linn välja ei sureks.

Kaardi peal oleks kauges tulevikus kaks punkti: Orissaare Ida-Saaremaa keskusena ja Kuressaare. Praegu on Eestis elu selline, et kiputakse maalt ära, ikka linna. Ega Kuressaare pole ka suurlinn. Ka Kuressaare rahvastik väheneb. Orissaarele oleks väga kasulik ühineda naabervaldadega.

Ma ei ole endale aga seni veel selgeks teinud, kas oleks mõistlikum, kui Saaremaal on kaks, kolm või tõesti üks vald. Ma loodan, et kui nüüd Kuressaare linnavolikogu teeb ettepaneku, siis läbirääkimiste käigus saame teada, mis oleks parim lahendus. Kindel on see, et koostööd tuleb rohkem teha. Praegu on nii, et iga vald nokitseb oma nurgas.

Sellele küsimusele, kas ühineda või mitte, mul konkreetne vastus puudub. Ma ei ole tulihingeline väikeste valdade pooldaja, kuid meil oleks mõnes osas vaja rohkem spetsialiseerumist. Ka Saaremaa omavalitsuste liit on seda meelt, et meil tuleks ühisosa leidmiseks teha rohkem koostööd teemade ja töögruppide kaupa. Samas ei ole võimatu, et väikesed vallad jäävad alles, aga teatud ülesanded lähevad üle mõnele teisele tasandile. Näiteks mõni kõrgem asutus tegeleb planeerimise või hoopiski prügimajandusega.

Kas Orissaare arengu ju elujõulisuse seisukohast peate oluliseks Orissaare gümnaasiumi säilitamist?

Orissaare arengu jaoks peab gümnaasium säilima. Praegu õpib gümnaasiumiosas 52 õpilast, kokku on koolis 197 õpilast. Väike oht on, et sel suvel lõpetab noori rohkem, kui sügisel on kümnendasse klassi astujaid, kuid seda me veel ei tea. Aga kui gümnaasium kaob, kaob ka osa töökohti.

Gümnaasiumi kadumisel kaotavad meie inimesed ka oma elukvaliteedis. Võtame näiteks Orissaare valla mõne kaugema küla pere, kelle laps peab iga päev linnas koolis käima. Esiteks on see kulukas, veel suurem on aga ajakulu. Ma arvan, et tänapäeval ei ole ka võimalik mõnest kaugemast külast iga päev linna sõita, sest bussid ei liigu nii tihti kui vaja.

Orissaare gümnaasium ei ole ainult Orissaare, vaid ka naabervaldade jaoks. Kõik lapsed ei tahagi minna suurde klassi ja kooli, mõnele sobib palju väiksem kool. Ja ega meie koolimaja olegi nii väike. Kunagi õppis siin üle viiesaja lapse, praegu õpib kakssada ja kui me ka muusikakooli koolimajja kolime, siis sellega suureneb ka maja väärtus.

Samamoodi on meil ju nüüdisaegne spordihoone, mis ei paku küll nii suuri võimalusi kui linnas, kuid on pidevas kasutuses, nii et vabu aegu on isegi raske leida. Samuti on meil staadion ainulaadse tammega. Sportlased tahaksid uut staadioni, see on omaette teema muidugi. Praegu on ikkagi prioriteet number üks koolihoone remont, seejärel vaatame, mis edasi saab.

Raha vajavad ka lasteaed ja meie külateed. Kindlasti tuleb kunagi ka staadion ehitada. Kuid vaatame, mida aeg toob.

Mida teha, et OG-sse õpilasi juurde saada, just gümnaasiumiossa?

Kõige lihtsam vastus on see, et tuleb lapsi teha. Teine variant on see, et peame Orissaare piirkonda ja tervet Ida-Saaremaad nii palju tugevdama, et inimesed ei tahaks siit ära minna või tahaksid siia kolida. Pea kõik vallad käisid “Maale elama” messil. Selge on, et kui on rohkem inimesi, tulevad ka ettevõtted, sest ettevõtjatel on vaja töökäsi. Kui on inimesed, siis tulevad ka lapsed. Lastele on vaja lasteaeda ja kooli.

Kiires plaanis peame aga meelitama naabervaldade ja ka meie oma lapsi, et nad jätkaksid meie koolis. Peame oma kooli tegema atraktiivsemaks.

Meie kooli direktor on käinud ka mujal Eestis meie kooli promomas. Oleme otsustanud, et kooli hostel, mis on pedagoogilise järelevalvega, on tasuta kõigile neile, kes õpivad meie koolis. Samuti on meie koolil merendussuund.
Samas, ega me üle oma varju muidugi hüpata saa, aga nii kaua, kui oleme suutelised, jätkame gümnaasiumiga. Tänavune aasta on esimene, mil me gümnaasiumile peale maksame. Aga kui me gümnaasiumiosa kinni paneme, läheb meie elu siin nukramaks.

Ma tean seda isiklikust kogemusest. Kui mu oma laps põhikooli lõpetas, hoidsin hinge kinni, et millise valiku ta teeb. Ma ei suunanud teda, kuid ta otsustas jätkata haridusteed Orissaares, mis on kindlasti ka turvalisem kui Kuressaare. Mida rohkem inimesi koos, seda rohkem on ka pisikesi lahkarvamusi, eriti noortel.

Olen aru saanud, et ära minna tahavad enamasti tüdrukud. Nemad tahaksid kiiremini ellu astuda. Ma loodan, et meie uus direktor teeb kõik selleks, et tuleks lapsi nii põhikooli kui ka gümnaasiumisse. Otseseid mõtteid, kuidas elanikkonda suurendada, meil ei ole, aga on ju välja öeldud, et maal elamine on luksus. Äkki on inimesi, kes tulevad siia ja tahavad seda nautida.

Orissaare piirneb ju merega. Kuidas oleks võimalik seda poolt arendada?

Kool on seda meelt, et merendusõpe jätkub. Kunagi võiks ka ju osa merekoolist Orissaarde tulla. Meil on sadamaid, kuid nende korrastamiseks ei ole praegu raha. Kooli üks ettepanek on olnud maha müüa õppelaev Aurelia, mida on korra juba müüdud. On olnud mõtteid teha Aureliast turismimagnet, kohvik, paraku ei ole õppelaeva olukord kiita.

Merendusega seoses nii palju, et nädalavahetusel saime Kõinastu saarele ujuvkai. See kai oli Orissaares olemas juba mitu aastat ning sel aastal õnnestus tänu partneritele ja tublile ehitusnõunikule see Kõinastus ka paigaldada.

Olete öelnud, et suur mure on vallal ka külateedega. Millises seisus need on?

Nendega on mure. Selle rahaga, mis riigilt saame, lükkame põhiliselt lund. Sel aastal saab korda Tagavere külatee. Hange on õnnestunud, võitja on AS Level. Kuni leping on veel allkirjastamata – allkirjastame selle esimesel võimalusel –, ei saa öelda ka tööde alguse- ja lõpukuupäeva. Kuid see kõik toimub sel suvel. Siis tekib aga uus mure – äkki hakatakse ilusal pinnatud teel kihutama. Kas siin päästaks liikluspiirangu märk? Politsei ei jõua igale poole ja ega korda valva ju politsei, vaid kogukond.

Võrreldes riigiteedega on vallateed ikka üllatavalt kehvas seisus. Ka ei jätku vallal raha, et teeääri puhastada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 093 korda, sh täna 1)