Uus maaelu arengukava sunnib põllumehi püksirihma pingutama (3)

TASA JA TARGU: Tasakaaluka loomuga Mario Talvist on maahooldajate eestkostjana hästi hakkama saanud. Foto: Sander Ilvest

TASA JA TARGU: Tasakaaluka loomuga Mario Talvist on maahooldajate eestkostjana hästi hakkama saanud. Foto: Sander Ilvest

Möödunud nädalal kiitis valitsus heaks enam kui ühe miljardi euro suuruse eelarvega maaelu arengukava aastateks 2014–2020. Saarte Hääl uuris, mida toob mahukas dokument kaasa Saaremaa tootjatele.

Saaremaa põllumeeste liidu juht Tõnu Post ütles, et laias laastus vähenevad Saaremaa põllumeeste toetused võrreldes 2012. aastaga umbes 50 protsenti. “Toetused on põllumajandustootmise oluline osa ja kui me oleme teiste riikide tootjatega samal turul, siis langeb meie konkurentsivõime ikka oluliselt,” möönis Post.

Toetuste vähenemise põhjusena tõi Post välja kaks faktorit: ühest küljest väheneb otsetoetusteks makstava raha hulk ja teisalt tuleb juurde toetusõiguslikku maad, mis muudab n-ö supi lahjemaks.

Kuidas siis uues olukorras toime tulla? “Ma arvan, et ega keegi püssi sellepärast veel põõsasse ei viska, aga see teeb olukorra pingelisemaks,” sõnas tunnustatud põllumees. “Toetuste summad olid nii mõnelgi abiks investeeringute tegemisel, kuid eks nüüd tuleb oma tootmine efektiivsemaks muuta,” lisas ta.

Samas ilmnes sügisel koostatud analüüsist, et paljud Eesti põllumajandustootjad jäävad ilma toetuseta kahjumisse ja elavad n-ö peost suhu. “Aasta lõpus, kui tulid toetused, katsid nad sellega kahjumi ära ja natuke raha jäi üle ka, aga nüüd, kui toetus nii palju väheneb, läheb elu ikka suhteliselt keeruliseks,” arvas Tõnu Post.

PLK hooldajate eestvedaja Mario Talvist oli pärast MAK-i valitsuses heakskiitmist maahooldajate listis üsnagi heas tujus. “Eelmisest suvest on meetmes tehtud palju muudatusi ja hetkeseisuga on meie ühise töö tulemusena paika saanud enam-vähem kulusid katvad toetusmäärad,” rõõmustas Talvist. Samas lisas ta, et jätkata tuleb selgitustööd hooldusnõuete tingimuste temaatika osas, kus PLK hooldajate praktilised kogemused ja ametnike soov PLK hooldajaid efektiivsemalt kontrollida ja ideaalseid hooldustulemusi saavutada ei taha kuidagi kokku sobida.

Talvist märkis, et alade hooldamisel seatud eesmärgid saavutatakse vaid juhul, kui hooldajate tegevus on toetatud ja väärtustatud nii, et tegeliku töö tegijad tunneksid ennast turvaliselt ja rõõmsalt, mitte ei eksiks bürokraatia ja kontrollmehhanismide kaosesse ära.

Saarte kostöökogu tegevjuht Koit Kelder ütles, et see summa, mille saarlased said eelmisest arengukavast, tuleb seekord ka, vähenemist kindlasti ei ole. Leader-meetme eelarve on iseenesest natuke kasvanud, kuid arvestades, et nn külameede (3.2) kaotati ära, jääb investeeringutoetus külaelu arenguks kokkuvõttes väiksemaks.

MAK-i koostamise töörühmas osalenud Eesti lambakasvatajate seltsi juhatuse esimees Ell Sellis ütles, et lambakasvataja jaoks seostub MAK-i kasutegur ennekõike toetuste kättesaadavusega. Toetus on tootja jaoks nagu koolilapsele taskuraha. “Me ajaksime heameelega täitsa ilma läbi ning Eesti lamba- ja kitsekasvatajad oleksid väga konkurentsivõimelised Euroopa turul, ent kuna teised annavad nii palju taskuraha, siis me ei saa sellest taskurahast loobuda,” rääkis Sellis.

Lambakasvatajatele pakutava 15 000 euro suuruse väiketootja investeeringutoetuse tingimuste täitmisega võib kimpu jääda enamik lambakasvatajaid. Toetuse saamiseks peab lambakasvataja teenima põllumajandussaaduste müügist aastas vähemalt 4000 kuni 14 000 eurot. Ja näiteks 4000 euro teenimiseks peab lambakasvataja praeguste hindade juures müüma 70 talle ja 14 000 euro teenimiseks 250 talle. 70 talle realiseerimiseks peaks lambakasvatajal olema vähemalt sajapealine utekari. Möödunud aasta alguses Eestis olnud 1912 lambakarjast oli tervenisti 77 protsendil vaid 30 utte. Seega on investeeringutoetuse tingimusi võimelised täitma vaid ca 100 lambakasvatajat ehk 6% lambapidajatest.

Ell Sellis arvab, et lambakasvatajast väiketootja ei saa uue MAK-iga rahule jääda. Lisaks sellele, et väiketootjal on investeeringutoetust raske kätte saada, on küsitavusi ka lammaste heaolutoetuse saamiseks seatud tingimustega. Kahjuks jäi MAK-ist välja pikalt päevakorras olnud kõrgema pindalatoetuse maksmine esimese 39 hektari pealt, millest väiketootjad oleksid võitnud.

Samas tõdes Ell Sellis, et põllumajandusministrina ei suudaks ta ette kujutada seda summat, mis tuleks toetusteks laiali jagada, et tootjad rahul oleksid. Samas oli ka nn sotsiaalpartnerite kaasamine arengukava koostamise protsessi vähemalt osaliselt formaalne.

“Keeruline oli selle kaasamise juures see, et toetuste lugu on nagu üks suur lapitekk, kus sinu nina all vehitakse mingi kindla kujundiga üht värvi lapiga ja nõutakse, et pane see nüüd mustrisse, aga ülejäänud tekist sulle ettekujutust ei anta ja õigupoolest ei ole seda kellelgi,” rääkis lambakasvatajate seltsi juht.

“Siis, kui hakkab nagu mustrist ettekujutus tekkima, läheb nagu kuidagi närviliseks see asi ja oled nagu mõne asjaga juba hiljaks jäänud.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 675 korda, sh täna 1)