Pakendisõda jätkub (6)

PABER JA PAPP: Kuressaares osutab TKO-dele pakendikonteinerite tühjendamise teenust OÜ Prügimees. Konteineri tühjaks kallutamisega on ametis Aksel Tuuling. Foto: Sander Ilvest

PABER JA PAPP: Kuressaares osutab TKO-dele pakendikonteinerite tühjendamise teenust OÜ Prügimees. Konteineri tühjaks kallutamisega on ametis Aksel Tuuling. Foto: Sander Ilvest

OÜ Prügimees juhatuse liige Urmas Meerits pöördus Kuressaare linnavalitsuse poole kirjaga, sest talle teevad jätkuvalt muret Kuressaare linna tagatisrahata pakendite kogumiskohad.

“Juba aastaid tagasi rajatud kogumisaedikud on ehitatud valesti. Konteinerid on paigaldatud kõrgele betoonplaadile, mis vajab suurt lisapingutust tööliste poolt, et konteinerid tühjenduseks kõrgelt plaadilt maha saada nii, et need ümber ei kukuks,” kirjutab Meerits.

Tema teada lubati ehitusvead pärast aedikute valmimist parandada asfaltbetoonist kaldteedega, aga see töö on siiani tegemata. Ka on aedikud mõõtmetelt liialt väikesed, mahutades vaid neli 0,8-kuupmeetrist konteinerit ning neisse ei mahu ratasteta suured konteinerid.

Olmejäätmed pakendikonteineris

Probleemsed on tühjendajate jaoks avalikes parklates paiknevad kogumiskohad, millele ligipääsu takistavad tihedalt parkivad autod ja reisibussid. Parklate probleem on ka avalike olmeprügikonteinerite puudus Kuressaares, mistõttu turist peab oma prügi pakendikonteinerisse sokutama.

“Ei tohi olla nii, et kui konteiner on ületäitunud, on selles süüdi tühjendaja või tootjavastutusorganisatsioon, ka linnavalitsus peab vastutust kandma, miks konkreetne koht või kohad ületäituvad,” kirjutab Meerits. Kui praegu on Kuressaares 15 kogumiskohta, siis uue seaduse järgi peaks neid olema 45.

Veel leiab Urmas Meerits, et kui linnavalitsus andis inimestele võimaluse sõlmida olmejäätmete “kotileping”, kus on kirjas, et kotti võib panna ainult 5 kilogrammi jäätmeid, siis peaks linnavalitsus ka kontrollima, kas inimene elab lepingus äratoodud aadressil tõesti üksi.

“Ükskord oleks aeg välja selgitada, kes on need pakendikonteinerite risustajad oma olmejäätmetega. Linnavalitsus ei tohiks kuidagi nõustuda statistikaga, et 30% pakendikonteinerite sisust moodustab olmeprügi, olla sellise statistikaga rahul ja las taaskasutusorganisatsioonid tegelevad selle olmeprügiga,” on Meerits resoluutne.

Tema meelest on üks konteinerite ületäituvuse oluline põhjus ka see, et iga päev maalt linna tööle sõitvad inimesed toimetavad oma pakendikotikesed linna konteineritesse.

Urmas Meeritsa kirjale vastas Kuressaare abilinnapea Taavi Kurisoo, kes tänas teda kaasamõtlemise eest ja esitas omapoolsed selgitused.

“Aedikute betoonalused on tõepoolest takistuseks suurte ratasteta konteinerite tühjendamisel ja praegusel hetkel ongi seetõttu aedikutes ainult väiksed ratastega konteinerid,” kirjutab Kurisoo. Uute aedikute soetamiseks pole praegu raha.

Parklates on Kurisoo teada konteineriaedikute ees üldjuhul teemärgistus, mis keelab sinna parkimise. “Turismibusside parklas Kitzbergi 2A on suurem avalik olmeprügimahuti just bussireisijate jaoks. Me ei pea otstarbekaks paigaldada linna rohkem avalikke olmeprügikonteinereid. Turistid saavad oma vähesest tekkinud prügist vabaneda ööbimiskohtades, restoranides või poodides, mida nad külastavad. Peale selle on linnas olemas väiksed avalikud olmeprügikonteinerid,” lisab abilinnapea Kurisoo.

Kurisoo leiab, et pakendikonteinerite ületäituvuse eest vastutab eelkõige taaskasutusorganisatsioon (TKO), kellele ületäitunud konteiner kuulub. TKO saab vajadusel tihendada konteinerite tühjendamist või pöörduda linnavalitsuse poole ettepanekuga lisada täiendavaid konteinereid või alustada pakendite kogumist tekkekohal.

Samuti puudub linnavalitsusel õigus trahvida jäätmevaldajat selle eest, et need ei vasta TKO tingimustele.

Linnavalitsus panustab

Kurisoo kinnitab, et ka linnavalitsust häirib uuringu tulemus, mille kohaselt 30% pakendikonteineritega kogutavast prügist on olmeprügi. Tema sõnul on linnavalitsus omalt poolt väga palju panustanud, et inimestel poleks põhjust segaolmejäätmeid pakendikonteinerisse viia.

“Kuid me ei saa ega soovi keelata avalike pakendikonteinerite kasutust Kuressaares mitteelavatele inimestele. Käesoleval hetkel teeme koostööd Kaarma, Pihtla ja Kärla vallaga uue ühise jäätmekava koostamisel. Kindlasti on üks jäätmekava eesmärke leida lahendused pakendipunktide ülekoormatusele,” märgib Kurisoo.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 044 korda, sh täna 1)