ÜMARLAUAS: Linnavalitsuse esindajad Taavi Kurisoo ja Katrin Koppel andsid korteriühistute esindajatele selgitusi. Vasakult Ervin Varik (Komandandi 8), Tõnu Kallaste (Pikk 57), Janek Lember (Smuuli 5) ja Valdek Kraus (EKÜL-i Saaremaa piirkonna koordinaator). Paremal istub Tiit Rettau (Tehnika 3). Foto: Leonora Kraus
Kuressaare korteriühistud arutasid neljapäeval muutunud olukorda Kuressaare jäätmeveos. Ümarlauale olid kutsutud selgitusi andma abilinnapea Taavi Kurisoo ja keskkonnaspetsialist Katrin Koppel.
Eesti korteriühistute liidus Saaremaad esindav Valdek Kraus ütles, et Kuressaares elab kortermajades hinnanguliselt 10 000 inimest ehk pea kaks kolmandikku linna elanikest. Et prügiveo hange puudutas ka Kaarma valda, on kortermajade elanikke, keda uus hange “karistab”, veelgi rohkem, nentis Kraus.
Valdek Kraus ütles, et hankedokumentide punktisüsteem soosib eramajades elavaid inimesi. Kuressaares annab eramajade veomaht maksimaalsed ehk 40 väärtuspunkti. Kaarma valla eramajade jäätmevedu aga maksimaalsed 11 punkti, samal ajal kui ülejäänud vedu vaid 4 punkti.
Kokkuvõttes kallineb prügivedu hanke võitnud vedaja Ragn-Sellsi hindadega tema arvutuste järgi, võrreldes praeguse vedaja hindadega, pea kaks korda. Suurjäätmete konteineri, mille korteriühistud tellisid tavaliselt kevadel, kuupmeetri eest tuleb nüüd maksta 60 eurot. Võrdluseks – senine vedaja Prügimees OÜ küsis kuupmeetri eest 10,20.
Rohkem on vaja sortida
Keskkonnaspetsialist Katrin Koppel vastas, et hanke võitis majanduslikult soodsaim pakkumus ja et inimestel tulebki oma prügi rohkem sorteerima hakata. Valida tuleb õige suurusega konteiner ja sobivaim tühjendussagedus.
Teenustasu tõusu on Koppeli sõnul võimalik kompenseerida jäätmete aktiivsema sorteerimisega, sest vanapaberit ja biojäätmeid veab Ragn-Sells AS ära tasuta. “Olmeprügi konteinerisse on soovitav mitte panna ka pakendeid.
Need saab tasuta viia linna avalikesse pakendipunktidesse.”
Veel tuletas ta korteriühistutele meelde, et 2020. aastaks tuleb vähemalt 50% jäätmeid taaskasutada – see nõue tuleneb jäätmeseadusest. Kui ühistujuhid kinnitasid, et nemad sorteerivad prügi niigi, lubas Koppel oludega tutvuma tulla.
Pakendikonteinerite saamiseks soovitas ta ühistutel pöörduda taaskasutusorganisatsioonide ehk TKO-de poole. Kuna pakendikonteinerid kuuluvad TKO-dele, siis on kiirem viis suhelda otse nendega, kuid kes eelistab linnaametnikega suhelda, võib muidugi ka linnavalitsuse poole pöörduda, kes siis omakorda suhtleb TKO-dega.
Vahepeal olid ühistute esimehed jõudnud välja arvutada, et kui seni oli prügiveokulu korteri ruutmeetri kohta 7 senti või keskmise 50-ruutmeetrise korteri kohta 3,50 eurot kuus, siis nüüd tuleb maksta 8 eurot.
Võõraste prügisokutajate tõrjumiseks soovitas Katrin Koppel paigaldada valvekaamerad nagu Soomes või siis konteiner lukku panna. Ning suveks, kui prügi tekib vähem, muretseda väiksem konteiner. See soovitus oli pigem neile, kes konteinereid rendivad, sest nemad saavad teatud perioodiks suure konteineri asemel väiksema tuua.
Prügi linnavalitsuse trepile
Selline soovitus ajas ühistujuhid juba päris vihaseks, sest aastaid tagasi väljaostetud suuri konteinereid peab ju sel ajal kusagil hoiustama. Avaldati emotsionaalselt arvamust, et prügi hakkab jõudma hoopis kusagile mujale, mitte enam konteinerisse.
Valdek Kraus tõi näite, et üks linnakodanik oli lubanud, et hakkab oma prügi viima linnavalitsuse trepile. Et las siis teevad trahvi, kui kätte saavad.
Katrin Koppel juhtis veel tähelepanu sellele, et biolagunevaid jäätmeid tohib biolagunevate jäätmete konteinerisse panna vaid lahtiselt või paberkotis, sest Kullimäe biopuhastusjaam ei saa kilet sisaldavaid jäätmeid komposteerida.
Lõpuks tegi suu lahti ka abilinnapea Taavi Kurisoo, kes ütles, et kui 30 aastat tagasi peeti loomulikuks prügi maja taha maa sisse kaevata ja 15 aastat tagasi sokutati see tee äärde või metsa, siis nüüd seda enam peaaegu ei juhtu. “Tuleb prügi rohkem sorteerida,” rõhutas ta.
Pea kaks tundi kestnud arutelu järel jäid linnavalitsuse esindajad ja korteriühistud eriarvamusele. Keskkonnaspetsialist Koppel kinnitas, et linnavalitsus lähtub seadustest, hange on lõppenud ja selle tulemus kehtib kaks järgmist aastat. Ümarlaud otsustas aga linnavolikogu ja linnapea poole kirjalikult pöörduda.
“Kuulake, kui häälekad on korteriühistute esimehed. Aga see on vaid väike grupp. Oodake, kui esimesed arved inimesteni jõuavad…” võttis ümarlaua moderaator Valdek Kraus kõneldu kokku.
UUED HINNAD
Korteriühistu Vallimaa tänaval, 18 korterit:
Ühistu kasutab ühte 600-liitrist segaolmejäätmete konteinerit, mida tühjendatakse kaks korda nädalas, st prügi arvutuslik tekkekogus kuus on 4800 liitrit. Praegune prügiveokulu on 76,48 €/kuu. Korteri kohta keskmiselt tekib arvutuslikult prügi 266 liitrit kuus ja selle eest tasutakse 4,25 €. Ühistul puuduvad biojäätmetekonteiner ja vanapaberikonteiner.
Prügiveokulu Ragn-Sells AS-i hindadega, kui konteineri liiki, mahtu, arvu ja tühjendussagedust ei muudeta, oleks 115,2 €.
Kui korteriühistu hakkab biojäätmeid, vanapaberit ja pakendeid eraldi konteineritesse koguma, siis on võimalik prügiveokulusid oluliselt vähendada.
Näiteks kui rentida 600-liitrise konteineri asemel kaks 240-liitrist, säilitada sama tühjendussagedus ja võtta lisaks kasutusele biojäätmetekonteiner (140-liitrine, tühjendus üks kord nädalas) ja vanapaberikonteiner (660-liitrine, tühjendus üks kord kuus), jääb prügi maht enam-vähem samaks (5060 liitrit), kuid prügikulu väheneb 57,6 eurole (korteri kohta 3,2 €).
Korteriühistu Mooni tänaval, 24 korterit:
Ühistul on praegu kaks 600-liitrist segaolmejäätmete konteinerit (tühjendus üks kord nädalas), üks 600-liitrine vanapaberikonteiner (üks kord kuus) ja üks 140-liitrine biojäätmetekonteiner (üks kord nädalas). Prügi tekkekogus 5960 liitrit kuus, korteri kohta keskmiselt 248 liitrit. Prügiveokulu on praegu 90,1 €/kuus, korteri kohta 3,75 €.
Prügiveokulu uute hindadega on 115,2 € kuus. Kui minna üle ühele 660-liitrisele konteinerile (sama teenustasu, mis 600-liitrisel) ja ühele 370-liitrisele konteinerile (mõlema tühjendus üks kord nädalas) ning säilitada biojäätmetekonteineri praegune tühjendussagedus, samas suurendades vanapaberikonteineri tühjendussagedust kahele korrale kuus, siis on võimalik sama prügitekkekoguse juures vähendada prügiveokulu 76,80 eurole kuus (korteri kohta 3,20 €).
Katrin Koppeli näidisarvutused. Korterite prügiveohinnad on arvutatud eeldusel, et kõik maksavad võrdselt, mitte korteri ruutmeetrite või elanike arvu järgi.
1000-liitrisele 100% hinda otsa
Ragn-Sells AS-i pakutud teenustasud alanevad jäätmekoti ja kuni 370-liitriste konteinerite (selliseid mahuteid on linnas praegu 1817) kasutajatele.
600-liitriste konteinerite teenustasu tõuseb 50% (konteinereid linnas 251).
800-liitristel konteineritel tõuseb teenustasu ca 30% (konteinereid linnas 95).
1000-liitriste konteinerite teenustasu tõuseb ligikaudu 100% (konteinereid linnas 46).
Loading ...
Korraldatud jäätmeveo hange oli linnavalitsuse poolt meelega kallutatud eramuomanike poole sellepärast, sest üks osa neist eramuomanikest olid needsamad kodanikud, kes Kuressaare avalike pakendikonteinereid ja kõikvõimalikke ühistute ja firmade konteinereid aitasid oma olmeprügiga täita.
ET OLUKORDA LEEVENDADA OTSUSTAS LINNAVALITSUS KOOSTADA JUST SELLISED HANKE TINGIMUSED, ET ERAMUOMANIKEL HIND LANGEKS, SEST SIIS POLEKS NENDE POOLT UUT KISA, ET HIND KÕRGE, NING LAS SIIS MAKSAVAD TOPELT KÕIK SUURTE KONTEINERITE OMANIKUD, KES KOGU AEG KUULEKAD ON OLNUD.
See, et hakake sorteerima, on blondiini mõte!
Kui kõik hakkaksid sorteerima, siis Kuressaare linn upuks päevaga pakendite tulva alla, mida täiesti tasuks linnavalitsusele korraldada. Mis juhtuks kui kõik blondiini sõnakõlksu jälgiksid ja sorteerima hakkaksid.
Rahvas, kõik kellele on ülekohut tehtud hakakem mingist kokkulepitud päevast oma prügi sorteerima ja uputame suveks linna ebaõiglusest pakenditesse!
Blondiin mainib aastat 2020 aga ei maini seda, et linnavalitsus on kohustatud juba praegu 2014 aastal koos taaskasutusorganisatsioonidega linna paigaldama just niipalju pakendikonteinereid kui palju on neid linna elanikel vaja, miks ajada oma kohustusi ühistute kaela.
Kurat, kas meil on linnapea, kes jälgib, mida alluvad on kohustatud tegema?
Meie linna rahvas peaks mäletama, kui Hr. Soorsk prügimässu korraldas linnavalitsuse vastu, kas nüüd ei oleks õige aeg ja võibolla nõuda linnavalitsuse tagasiastumist tekitatud ebaõigluse pärast.
Linnavalitsus, teie võimuses on veel see ebaõiglane hange tühistada ja korraldada uus ja õiglane hange. Kui ei, siis see saab olema uue prügimässu algus.
Lõhnab pistise järel kus on KAPO!!!!
Praegune linnavalitsus küll ei lähtu sellest,mis on raiutud raekoja portaalile.Sest linnaametnik jättis vastamata küsimusele,kellele on majanduslikult kasulik kallim hange?Seda küsiti temalt mitmel korral,aga vastust ei tulnud…
selle mõne eurose hinnavahe pärast ei hakka mina küll aega raiskama mingile sorteerimisele.
Tehke tootjad siis kohe absoluutselt kõik toitained ja muu jama ühe ja sama pakendiga.
Minu järgmine prügikott igatahes maandub kuskile LV külje alla! Kas ta ka peale lendu terveks jääb, on iseküsimus…
Lootsin uuest LV-st märksa enamat. Sellise moega kohe nõutakse Reformi naasmist!
Loodan, et Prügimees vaidlustab hanke (mõni päev veel jäänud) ja võtab vajadusel esialgse õiguskaitse kohtus.
Prügimees vaidlustama nüüd vaevalt, et hakkab, jäägu see rahva otsustada kas nad on linnavalitsusega nõus või pole.
Kuidas suhtuvad ausad suurelamutes elavad elanikud ning firmad, kes on siiani ausalt ja kohusetundlikult oma prügi käidelnud sellisesse alatusse, mis on just kõigi nende vastu suunatud, tuues eesmärgiks vaid oma töökohal mugava edasi istumise.
Kahju on sellest, et kui viga on tehtud, siis tuleks seda tunnistada ja kõike seda saaks linnavalitsus ise veel muuta.
Oodake, varsti saabub aeg, kui uusi lepinguid sõlmima hakatakse ja siis te alles näete, milliseks prügivedu linnas ja Kaarma vallas kujuneb, mida siis need tummad ametnikud Teile vastavad, sest hanketingimused olid just sellised. Seda ei kujuta ette oma praegustel töökohtadel istuvad ametnikud, mis siis juhtuma hakkab!
Palju õnne !
Uus valitsus ja kulude tõus elanikele,tore !
Huvitav muidugi, et nüüd on häda käes ühistutel. Eramajaomanikele ju küll soovitati just ilmselt nende poolt , et hankige omale väiksemad konteinerid ja ärge virisege. Nüüd ju põhimõtteliselt sama jutt neile endile. Nüüd ollakse tigedad ja leitakse, et suuri konteinereid pole kusagil hoiustada jne. Aga eramajaomanikel arvati olevat hunnikutes raha ja koduõu just selleks, et sinna igat sorti ja igas mõõdus prügikonteinereid varuda. Samuti, vaadates artiklis toodud prügiveohindade arvutusi, jõuan arusaamisele, et nt mina isiklikult olen maksnud siiani prügiveoteenuse eest rohkem, kui kortermajade elanikud. Samas ei usu ma, et elades eramajas toodaksin ma prügi rohkem, kui keskmine kortermaja elanik. Muidugi on minu jaoks avastus ka see, et korteriühistutes toodavad prügi ruutmeetrid, mitte inimesed:D Väga huvitav lähenemine
Lisaks veel, et nt kui soovisin tellida suurjäätmete konteinerit nmingi aeg, siis tehti mulle selgeks, et momendil on saadaval ainult 9 kuupmeetrine ja olenemata sellest, palju sinna sodi panen, tuleb mul maksta ikkagi kogu konteineritäie eest. St Prügimehel võis ju ametlik hind olla kuupmeetri eest 10,20 aga, kui mul oli prügi kogus nt 1,5 kuupmeetrit, siis lihtne rehkendus ju näitab, palju ma tegelikult oleksin pidanud maksma – ca 95.60 pooleteise kuupmeetri sodi eest (63.70 kuupmeetri eest siis).
Ärge valetage, konteinereid on prügimehel pakkuda alates 5m3 ja neile kehtivad hoopis teised hinnad, millele lisandub alati veel jäätmejaamas konteineris olevate kaalupõhine jäätmete vastuvõtuhind.
Enne uuri, kui tatti pritsid, alati on võimalus oma jäätmed ise jäätmejaama viia.
oled päris valesti aru saanud,ka minul oli
9 m3 konteiner ja maksta tuli mitte
m3 eest, vaid vastavalt kaalule ümberlaadimis-
jaamast,need on kaks erinevat firmat ikka.
ja ümberlaadimisjaam ju linna,Kaarma valla,
Pihtla valla omand,eks neil ole oma
“maimukese” kulud vaja katta ikka inimeste
arvelt
Kuupmeetreid ei arvestata neil enam ammu.
Mis puudutab hanget siis kahju Kaarma valla
suurte konteinerite omanikest,seal hind ikka
päris räige ja maal ei ole pakendi konteinereid
piisavalt mitte kuskil.
Elame näeme,ega inimeste kannatus ja rahakott
ei ole kummist et aina venib.
Kuressaare Linnavalitsuse ja Kaarma valla
otsustajad võiksid panna ajalehte kirja kui
palju konteinerite hinnad on alates 1.august.
need protsendid ei ütle palju
siis saaks iga elanik,kü,firma näha mis ta
maksab praegu ja mis hakkab maksma,
kui 1000 liitrise hind kerkib 100%
siis kui palju tõuseb 1,5m3 2,5m3 3,5m3
4,5m3 konteineri tühjenduse hind
Aus oleks tulevasi kliente enne teavitada kui
lihtsalt fakti ette seada, et oleks võimalik
teha mingeid otsuseid ja valikuid.
Paljud ei ole ilmselt asjale veel pihtagi
saanud,mis nendega teha tahetakse
Pole mõtet niisama korrutada seda suurt
sorteerimisjuttu ja siis võtta inimeste
rahakotist mis võtta annab.
Selgitusi aga need tegelased anda ei soovi
nii ju mugavam.
Prügifirma käskis meil prügi sorteerida ja panna kiletoti sisse. Kui prügiauto tuli ja selle konteineri tühjendas ning tõmbas sodi kokku läksid pooled kottid puruks ja oligi vaev aia taga. milleks siis see vaev. rohkem ma seda ei tee ja ütlesin seda ka Ragn-Sells,i firmale.
Enam nad ei nõua.
kas selle teemaga ei oleks samuti võimalik õiguskantsleri poole pöörduda. asi lõhnab ikka väga halvasti. äkki ka politsei poole korruptsioonikahtlusega. uus linnavalitsus ikka täiega laseb rahvast üle. kü-d peaks ühiselt jäätmevedaja uue konkursi kuulutama ja linnaviletsusele vee peale tõmbama. eestis on kõik võimalik.
Kui nüüd Ragn Sells hakkaks linnas rohkem propageerima pakendite sorteerimist, oleks tore. Hetkel vist uusi lepinguid ei tehta. Meil viiakse sorteeritud pakend kord 4 nädala tagant tasuta minema. Lisaks siis olmejäätmed, mille pärast me LV ja Prügimehega sõdisime, sest tellimisel veod lõpetati – tulemusteta. Raiuvad vaid oma seadusi ja määrusi, mitte ei lahenda probleeme.