Tiike kaevatakse asjaajamisest möödahiilimiseks (10)

Mäekonsultatsiooni ettevõtte OÜ Inseneribüroo Steiger juhatuse liige Erki Niitlaan leiab, et tiigikaevajate eesmärk pole mitte isegi niivõrd kulude kokkuhoid, kui just asjaajamisest möödahiilimise hinnaga saavutatud võimekus olla ehitusmaterjaliga asukohast sõltumata pidevalt turul.

“See dünaamika tundub olevat selline, et kui kuskil kuulutatakse välja mingi suurem ehitushange, siis need nupumehed otsivad kiiresti mingi koha, kus saavad tiiki kaevata ja lükkavad siis hanke raames seda materjali sinna sisse,” ütles Erki Niitlaan.

“Tiigikaevamise mõtte taga on neil tavaliselt olemas juba ka koht, kuhu seda materjali panna.”

Saarte Hääl kirjutas üle-eelmisel nädalal, et Mustjala vallas Järisel jätkub juba 2009. aastal kaevatud tiigi tühjendamine liivast ja kruusast ning keskkonnainspektsioon algatas metsas aetava kaevandusäri uurimiseks menetluse.
Eile ütles inspektsiooni Saaremaa büroo juhataja Jaak Haamer, et menetlusega ei ole veel kuigi kaugele jõutud, sest sellega on seotud väga palju osapooli
.
Üks neist on Pärnumaa Koonga valla juhtidega seotud OÜ Pikaferr, mis tänavu aprillis esitas keskkonnaametile taotluse jätkata tehisveekogude rajamist ja kaevandada sellega seoses veel 30 000 m3 pinnast, peamiselt liiva ja vähesel määral ka kruusa.

Allveefotograafia ja tiik sarvikpütile

OÜ Pikaferr volitatud esindaja, Koonga vallavanema Kirke Keerti teatel soovib omanik sellele alale tulevikus rajada PRIA-st saadava toetuse abil Järvemetsa loodusfotograafia tugipunkti, mille üheks atraktsiooniks on planeeritud allveefotograafia.

Ka Läänemaal Hanila vallas Äila külas on Koonga volikogu esimehele Vallo Kappakule kuuluv OÜ Valicecar kavandamas suurt liivakaevandust, mille kohta Hanila vallavalitsus ütleb oma korralduses tagasihoidlikult “sarvikpütile sobiva pesitsus- ja elupaigaga tiigi rajamine”.

Erki Niitlaane sõnul hoiavad tiigikaevajad võrreldes ametliku kaevandusega asjaajamise kulude pealt kokku sõltuvalt ala suurusest 10 000–25 000 eurot. Tiigikaevaja vaatevinklist pole sellistel kulutustel mõtet, sest tiigikaevamine on reeglina lühiajaline ja ühekordne asi.

“See on selline paari aasta sutsakas – leidsin koha, kuhu materjal kiiresti lükata ja kust seda materjali saada,” selgitas Niitlaan, kelle sõnul tekitab taoline turusolkimine tõsiseltvõetavates kaevandusettevõtetes pahameelt.

Steigeri juhatuse liikme Erki Niitlaane sõnul ei tule seadusi järgiva kaevandaja puhul sedavõrd paindlik ja väikeste kuludega toimetamine kõne allagi.

On hulk asju, mida seaduskuulekas kaevandaja teeb ja millest tiigikaevaja lihtsalt mööda hiilib.

Esiteks, tulenevalt Eestis kehtivast korrast peab iga kaevandaja taotlema maavara kaevandamise loa, mille tarvis tuleb läbi teha hulk toiminguid ja mille saamine võtab aega 1,5–3 aastat.

Teiseks peab kaevandusel olema kaevandamise projekt, mäetööde arengukava, kõigi tööoperatsioonide ee-passid ja riskianalüüs.

Lisaks peab kaevandajal olema palgal mäetööde eest vastutav erialase haridusega isik ja igas kvartalis peab kaevandaja esitama oma tegevuse kohta keskkonnametile aruande. Maavara varu ammendumisel tuleb kaevandamisega rikutud maa korrastada ja selleks on vaja korrastamisprojekti.

Enamik ettevõtetest ei lähe skeemitamisele

Erki Niitlaan märkis, et tiigikaevamisest saadava materjali kasutamise võimalus kirjutati seadusesse sisse eesmärgiga lubada ehitusest ülejäävat materjali kasutada keskkonnasäästlikult.

Kurb on aga see, et kuna tiigi kaevamisega seotud asjaajamine on lihtsam, siis on hakatud seadust kuritarvitama ja eesmärk pole enam kaevamine ehitamise eesmärgil, vaid ehitamise ettekäändel materjali saamine.

Erki Niitlaan märkis, et ükski Eesti suurtest ettevõtetest Saaremaale tiiki kaevama ei tule, vaid tiigikaevamise asja ajavad ikka pigem kohalikud inimesed. “Räägitakse see asi omamehe tasandil vallas kuidagi läbi ja sealt antaksegi nõusolek.”

Niitlaane hinnangul ei ole võimalik, et enamik Eesti kaevandajaid läheks üle tiigikaevajate moodi skeemitamisele.

“See ei vasta turu vajadusele ega turu dünaamikale ning selline tiigikaevamisest materjali suunamine kuhugi saab elada selle arvelt, et põhimass on kaevandatud nii, nagu seadus ette näeb,” lausus Niitlaan.

“Iga süsteem võimaldab mingisuguses ulatuses süsteemi kuritarvitada ja siis on inimesi, kes seda teed ka lähevad. On inimesi, kes elavad terve elu hangeldamisest.”

Ain Lember, Andres Sepp

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 395 korda, sh täna 1)