Rändamisest, kodust ja vürst Sidrunist

Kas eelistada ränduri elu kodus toimetamisele? Kuidas meedia meid mõjutab ja kes otsustab meie elu ja tuleviku üle? Neile küsimustele otsisid vastust Kuressaare täiskasvanute gümnaasiumi abituriendid, kelle kirjatöödest valitud mõtted siinkohal ja järgmistes lehtedes ära toome.

Kui püsid liialt kaua sama koha peal, tekib lämbumisoht. See on nagu kutsikas karbis: ähib, puhib, otsib väljapääsu…

… Ja siis ulatab keegi abikäe, haarad sellest kinni. Mõte karbist välja hüppamisest erutab. Pakid asjad ja lahkud. Esimese lennukiga. Sind tembeldatakse kodumaa-hülgajaks, sind saadavad hukkamõistvad pilgud.

Ave

Võib-olla on mujal tõesti parem. Kui tahta. Ja puuviljad on ka pehmemad. Aga meil on sinep ja hapukapsas ja Savisaar, kes Tallinnas tasuta kartuleid jagab.

Indiaanlased olevat kunagi kulla pärlite vastu vahetanud. Mida meie vahetame, kui armsast Eestist otse Austraaliasse kihutame! Mõni saab aastaga raha maja soojustamiseks, isegi parketi saab pandud. Inglise keel paraneb ja mõneks ajaks on jume ka ilusam. Tundub ämbritäis kasu. Ent kas aasta me elust on mõistlik hind ühe soojustatud seina eest?

On palju neid, kes usuvad, et rändamine teeb nad paremaks. Nii saab uskuda vaid see, kes usub muutumisse. Nii nagu uskus munk, kes Zeni käest küsis, kui kaua ta peab mediteerides istuma, et paremaks saada ning oma egost vabaneda. Munk avastas aastaid hiljem, et pole tuhkagi muutunud, on ikka veel sama inimene. Mina usun, et sama on ka reisimisega. Võib ju Itaaliasse jäätisepitsat sööma lennata, aga kui seal kaks kuud elada ja iga päev pitsat süüa, muutub suuremaks puusaümbermõõt, mitte hing.

Gerda

Demokraatia on andnud meile võimaluse areneda. Meie tulevikku ei saa otsustada poliitikud, vaid meie ise. Inimesed ei näe enam maailma must-valgelt. Suur pilt koosneb väikestest kildudest. Ühiskondlik kokkukuuluvus ja vabaduste eest võitlemine peab olema, et tõrjuda “Cipollinost” tuntud vürst Sidrunit, kes kuulutas kogu külas oleva õhu enda omaks ja nõudis, et külarahvas iga hingetõmbe eest maksaks.

Kodanikualgatus on ja jääb iga rahvuse relvaks, millega ennast kokku tuua. Me ei tohi lasta end mõjutada võõrjõudude poolt, sest muidu ei suuda Holden Salingeri romaanist “Kuristik rukkis” kaitsta meid kuristikku kukkumast.

Helari

Meie pisike Eesti riik tühjeneb. Me oleks kui kreenis laeval, millelt osa püüab end päästa tundmatusse vette hüpates. Teine osa toimetab aga laeval edasi, nagu poleks midagi juhtunud.

Eesti võib ju väheke raskes olukorras olla, kuid teistes Balti riikides on väljarände protsent veelgi suurem. Praegu on ringirändamine “moes”. See toimub kõigis riikides. Kuni leidub veel hakkajaid noori, kes siia jäävad, ei juhtu meie rahuliku riigiga midagi.

Tiina

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 111 korda, sh täna 1)