Rahvusvaheliste transpordiühenduste puudumine on Saaremaa turismisektori kõige pärssivam kitsaskoht. Turismi edendamiseks tänapäevases tihedas konkurentsis on vaja muuta kitsaskohad eduteguriteks ning seeläbi tõsta turismisektori tõhusust ja jätkusuutlikkust.
Saared on turismi seisukohast väga ligitõmbavad sihtkohad – inimestele meeldib oma igapäevasest keskkonnast välja minna ja vee ületamine vee- või õhutranspordiga võimendab seda põgenemise momenti veelgi.
Vee ületamine sihtkohta jõudmiseks suurendab küll külastuselamust, mis sihtkohast saadakse, kuid teisalt on füüsiline kättesaadavus paljude saarte peamine probleem: puuduvad transpordiühendused ning seoses meretranspordi hinna lisandumisega kaupade ja teenuste hindadele muutub kõige saarel pakutava hinnatase kõrgemaks.
Kõike eeltoodut arvestades tuleb saavutada tasakaal külastajate ootuste, vajaduste ja soovide, ettevõtete majanduslike ootuste, kohaliku kogukonna rahulolu ning keskkonna säilitamise vahel.
Liini töös hoidmine vajab riigi tuge
Aastatel 2005–2008 toimis Saaremaa ja Läti vahel Mõntu–Ventspilsi laevaliin. 2005. aasta märtsis Saaremaa Laevakompanii loodud tütarettevõte SLK Ferries OÜ (hiljem SSC Ferries OÜ) opereeris Saaremaad ja Lätit ühendavat rahvusvahelist Mõntu–Ventspilsi liini 2008. aasta suvehooaja lõpuni. Läti riiklik turismiagentuur pärgas liini tiitliga Läti parim uus turismitoode 2005. Liinil sõitis endine SLK laevastikku kuulunud parvlaev Scania.
Paraku ei suutnud see liin ühelgi aastal kasumit teenida, seega otsustas operaator laevaliini sulgeda. Nelja aastaga kasutas liini üle 60 000 reisija.
Arvestades liini osatähtsust Saare maakonna majanduselus, tuleb tõdeda, et edaspidiseid projekte kavandades ei tohiks kogu töö ja ootused olla vaid operaatori õlgadel, liini töös hoidmist peaks toetama ka Eesti riik.
Kahtlemata on liini tööshoidmisel suur roll ka maakonna turismiettevõtjatel, kes läbi turundustegevuse ühendusi propageerivad ja võimalikke külastajaid kohale meelitavad.
Mõntu–Ventspilsi laevaliin oli äärmiselt oluline nii Saaremaale kui ka Ventspilsile. Põhiliselt kasutasid liini eestlased ja lätlased, kuid reisisid ka leedulased, poolakad ja sakslased. Märgata oli ka soomlastest reisijate osakaalu tõusu.
Eestlased sõitsid Ventspilsi nii populaarsetele nädalavahetusreisidele kui ka pikemateks Lätis viibimisteks. Liin andis hea võimaluse osaleda arvukatel rahvaüritustel Ventspilsis, näiteks merefestivalil, linna sünnipäeval, mitmel suurkontserdil.
Rahvusvahelise konkurentsivõime nurgakivi
63-kilomeetrise meretee läbis laev orienteeruvalt nelja tunniga. Kui Mõntu sadam asub Sõrve sääre lähistel 43 kilomeetri kaugusel Kuressaarest, siis Ventspilsis sildus laev otse vanalinnas asuva kai ääres, kust linnasüdamesse jõudmiseks kulub jalgsi minnes ligi 15 minutit.
Tänavu, mil laevaliini sulgemisest on möödumas juba kuus aastat, otsivad külastajad ikka veel täpsustavat teavet Läti–Saaremaa liini ajakava kohta. See näitab, et info sellise liini kohta on kinnistunud ning ehk ei ole veel hilja uute projektidega alustada.
Turismisihtkoha edukust mõjutavad eelkõige head ja sujuvad transpordiühendused. Välisturistide arvu kasvu mootor Eestis on uute transpordiühenduste loomine Euroopaga. Turismisektor moodustab praegu ligikaudu kümnendiku Eesti majandusest ning on Eesti rahvusvahelise konkurentsivõime nurgakivi. Paraku tuleb ka lennuliiklusest rääkides tõdeda, et Saaremaa lennureisijate arv on võrreldes teiste Läänemere saartega palju kordi väiksem. See tuleneb rahvusvaheliste regulaarlendude puudumisest.
Saaremaa turismiarengu võtmesõnad on turundus ja logistika. Saaremaa vajab kindlasti rahvusvahelisi transpordiühendusi, olgu need siis laeva- või lennuliinid.
Loading ...
Aga mis eelnevatest ideedest on saanud, et järskus selline ”rohujuure tasandil” kirjutis:
• Kolledž Saaremaa arengumootoriks
• mereakadeemia ja veeteede amet Saaremaale
• Saaremaa Sadama kasutuselevõtmine reisi- ja kaubasadamana
• Rohemajandus
• Taaselustada ravimuda kasutamine
• Tugev maakonnakeskus
• Orissaare kohalikuks tõmbekeskuseks
• Koostöö avalike teenuste osutamisel
• Kogukonnateenuste laiendamine
• Ülemaailmne saarlaskond saarte edusse panustama
• Maakonna arenduskogu
EDU, millega iganes!
See kõik on selge ja kirjas maakonna arengustrateegias. Küsimus on tegevustes eesmärgi saavutamiseks. Kas neid on või ei ole? Ükskõik missuguste osapoolte poolt.
Jah, täpselt minu mõte.
Selline ”rohujuure tasandil” kirjutis, kus on ”oli” ja ”oleks” aga puudu on isegi kõige elementaarsem ”tuleks” või ”tuleb”.
”Arvestades liini osatähtsust Saare maakonna majanduselus, tuleb tõdeda, et edaspidiseid projekte kavandades ei tohiks kogu töö ja ootused olla vaid operaatori õlgadel, liini töös hoidmist peaks toetama ka Eesti riik.”
Täiesti loogiline aga kirjutise autor ju ise ongi selle ”Eesti riigi” esindaja Saare maakonnas!!!
”Siseministeeriumi valitsemisalas oleva Saare Maavalitsuse
põhitegevusteks on maakorraldusalaste, maareformialaste, sotsiaal- ja tervishoiualaste, haridusalaste, noorsooalaste, kultuurialaste, spordialaste, regionaalarengualaste, planeeringualaste, ettevõtlusalaste, majandusalaste, ühistranspordialaste, rahvastiku toimingute alaste, perekonnaseisualaste, infrastruktuurialaste ja keskkonnaalaste ülesannete täitmine, regionaalse arengu programmide elluviimine, infosüsteemidealase koostöö korraldamine ja kriisireguleerimisalase tegevuse korraldamine ning Euroopa Liiduga seonduv riigisisene teavitustegevus maakonnas.
Maavalitsus on maavanemat teenindav ning maavanema juhtimisel töötav valitsusasutus, mis korraldab maavanema asjaajamist ja tehnilist teenindamist.”
Kui nõustuda kirjutise autoriga, et ”liini töös hoidmist peaks toetama ka Eesti riik” siis tegelikult tähendab see seda, et kirjutise autorilt tuleb nõuda, et ”liini töös hoidmist peab toetama ka Eesti riik”
Pole ju mingit tähtsust, mis kõik on selge ja kirjas maakonna arengustrateegias, kui see arengustrateegia ise lihtsalt ”seisab riiulis”.
See asi unus hoopis ära.
Millises arengustrateegias need asjad kirjas on?
Eelmine maakonna arengustrateegia kehtis aastani 2013, 2014 aasta märtsis saime teada, et Taavi Kurisoo asemel töötab maavalitsuses Karl Tiitson, kes andis teada, et ”Esimene asi, millega pean tegelema hakkama, ongi ühistranspordi sõidukilomeetri hinnaküsimus ja uue arengustrateegia kava koostamine.” ja ”Saare maakonna arengustrateegia aastani 2020 lähteseisukohad” annab teada: ”Strateegia koostamise algatab maavanem. Algatamist ette valmistades konsulteerib maavalitsus asutuste, organisatsioonide jne”.
Hetkel pole midagi muud isegi ”riiulisse” panna, kui see sama ”oli ja oleks” kirjutis!
Kui Saaremaal oleks midagi ägedat, huvitavat, mis turiste siia meelitaks oleksid kõik need lennu- ja laevaliinid juba loodud.
Paraku on meil ainult saar ja muud midagi.
Kui on sitt suusailm nagu praegu, pole siin teha mitte midagi.
Praegu ei saagi aru, kui oleksid need liinid, kas siis turistid jookseksid tormi Saaremaale!
Otsekohe ja ammu tuleks luua regulaarne laevayhendus vähemalt Saaremaa ja Ahvenamaa ( Mariehamn) vahel, et rahvas saaks Soomest ja Rootsist vabalt söita oma autoga otse Saaremaale!
See on mingi okupatsiooniegne sovjeti möistus, kes pyyab sel viisil nagu praegu, markeerida, et Saaremaa on mingi kauge provints ja kättesaamatu ääreala ja köik peab käima läbi Tallinna.
Mul on Gotlandi söbrad ( 30 tarmukat daami) kes on viimased 15 aastat söitnud Hemsest Löuna Gotlandilt Visbysse, seal Nynäshamni , seal 60 km. Stockholmi, sealt Mariehamni ( Ahvenamaa) sealt Tallinna ja seal yle poole tee tagasi Saaremaale ja siis taas koju Gotlandile.
Tundib ju idiootne!?
See on ideoloogilis-poliitiline nöuka-okupatsiooniaegne idiootne aju, kes tsiviliseeritud Läänemere kontakte nii näeb !
Maha vanad arusaamad ja Saaremaa valla Läänemere aladele ja yldse otse Läände!
Vaadake kuidas on korraldatud Gotlandi ja mandri Rootsi liiklus, Taani ja Jyytimaa vaheline yhendus kyll Helsingborgi – Helsinöri ja Fredrikshamni ja Gotlandi vahel. Samuti Jyytimaa ja Löuna Norra vahel- ja täiesti normaalsed piletihinnad. Tean mida räägin! :)
30 tarmukat vana daami ei täida laevu ega lennukeid.
Ventspilsi vahet sõitis laev, paraku polnud niipalju reisijaid, et liin ennast ära tasuks, sama juhtuks ka teiste liinidega.
Kõigepealt tasuks selgeks teha, mis on siin Saaremaal see asi, mis turiste ligi tõmbaks.
Kui seda asja, ehitist, meelelahutuskeskust või midagi muud ei ole, ei ole selle ühendusega ka midagi peale hakata.
Vigade parandus, tulid apsud sisse :)) Vaadake kuidas on korraldatud Gotlandi ja mandri Rootsi liiklus, Taani ja Jyytimaa vaheline yhendus kyll Helsingborgi – Helsingöri , kyll Fredrikshamni ja Göteborgi vahel. Samuti Jyytimaa ja Löuna Norra vahel- ja täiesti normaalsed piletihinnad. Tean mida räägin! :)
Parimate tervitustega Rootsi rannalt:_)
Seniks meie 2 videot Saaremaalt: 1. https://www.youtube.com/watch?v=I9qANN4hVac 2. https://www.youtube.com/watch?v=gHued6VOEQE
Rein Metsale ka klipp Saaremaal toimuvast:
http://www.youtube.com/watch?v=fm_LCZTWOm4
:)
Palun laevaliiklust!!!
Tänud suured Vollile! :-)))
Panin oma facebooki yles rootslastele, soomlastele, taanlastele ja norrakatele jt. vaatamiseks! Ma luban ennast kohe kindlasti “kiikuga” inimeseks kutsuda!
SAAREMAA VABAKS MEIE ESIISADE VIISIL- LÄÄNEMERE ISANDAD ME OLEME ALATI OLNUD :)
Maamees, meelelahutust on Visbys, Stockholmis, Kopenhaagenis ja Oslos kordades rohkem kui Tallinnas, ka rohkem tasemel ja igale maitsele, rääkimata, et seda oleks vaja Saaremaale tuua. Inimesed ei taha veel kommertsi, nad tahavad VAIKUST , linnulaulu, puudekohinat ja ööviiulite löhna….Inimestele meeldib Saaremaa yrgloodus,puutumatu, pitoreskne…kui tuleb tsivilisatsiooni nälg peale on on juba praegu Kuressaare täiesti olemas… Olen saarlane nii ema kui isa poolt alates 1628 aastast ja mandrilt pole kumbagi suguvössa tulnnud ainsatki minijat vöi väimeest. Viimased 26 aastat elan Rootsis Stockholmis ja ootan, et saaks ilma Tallinnata Saaremaale. Parimate tervitustega Rootsimaarannalt :)
Sokrates, transpordiühendusi Saaremaaga ja teiste Eesti saartega soovisid mitmekesistada isegi põlised mandrimehed — näiteks 2 aasta tagune lugu http://eestimaablogi.blogspot.com/2012/07/quo-vadis-eestimaa.html aga kahjuks on tänu ühe mehe tegevusele Saaremaa juba mitu aastat täiesti otsustusvõimetu ja areng on nagu langetõbise tõmblemine.
Millest aga järsku see ”ärkamine” — lihtne, valitsuskoalitsioon vahetus ja IRL löödi koalitsioonist minema. Maavanemad on aga ainult IRLi ja Reformierakonna liikmed. Nüüd võimaldatigi maavanematele ”pehme maandumine” — ”ajutine valitsus” praeguseid maavanemaid ei puutu aga edasine ei ole enam lilleline, eriti IRLi parteisõduritele. Kaasik juba kirjutabki endast nüüd kolmandas isikus (riigi esindajana kirjutab ”riik peaks”), kuna juba varjamata on ta Tullio Libliku ”palgal” Eesti suurima konverentsikeskuse rajamiseks Saaremaale. Konverentsikeskus aga ilma transpordiühenduseta on mõttetu, seega ”Laeva- ja lennuliinide nappus pärsib (konverentsi)turismi”.
Edu!