FOLKLOORIRÜHM SÕLUK: Ees saadavad kitarril Heleriin Lopp (vasakul) ja Liispet Viira. Taga seisavad ja laulavad (vasakult paremale): Annaliisa Põld, Maria-Regeelia Vaher, Kätlin Vinter, Aimar Lõhmus, Sander Lõhmus, Jaanus Tatter, Kristen Kaasik, Joanna Humal, Siina-Mai Särnits ja Airi Saarma. Foto: Sander Ilvest
Möödunud neljapäeval tähistas folkloorirühm Sõluk Mustjala lasteaed-põhikoolis pidulikult oma 25. tegevusaastat.
“See ei ole pelgalt rühmatöö, vaid on hariv ja silmaringi laiendav,” võttis veerandsada aastat kokku folkloorirühma looja ja juhendaja, õpetaja Helje Raaper, kellel endal on tulnud selle aja jooksul palju õppida ja kes oma sõnul alustas nii-öelda tundmatus kohas vette hüpates.
“Hea on see, et lapsed vahetuvad aastate jooksul ja huvitavat õpetamiseks jätkub, nii et ei pea end eriti kordama,” rääkis juhendaja, kes on praeguseks läbinud mitu põnevat pärimuskultuuri kursust nii tantsu kui ka muusika alal.
Tantse ja laule on rühmal varasalves mitukümmend. Kokku on pandud palju erinevaid kavu, nii mere- kui ka metsateemalisi, vanadest kommetest, tähtpäevadest. “Lastele meeldivad sellised vanad külajutud, laulud, kus on nalja ka sees,” tähendas õpetaja. Sõluki kogus on palju Helje Raaperi tädilt Maimu Perelt (87), emalt Alviine Haandilt ja vanaisalt kuuldud pärimusi. Vanu tantse ja laulusõnu on saadud kohalikelt teadjatelt Johannes Sepalt ja Valve Lõhmuselt.
Üleüldse on Mustjala kandist palju pärimust üles kirjutatud. Sõluki juhendaja on Saare Sillakese projekti raames käinud neid Eesti Rahva Muuseumis ja Eesti rahvaluule arhiivis otsimas ja üles tähendamas. Helje Raaper märkis, et kui võrrelda teiste Saaremaa vanade kihelkondadega, on Mustjala kandis säilinud väga palju folkloorset materjali. “Mustjala oli vanasti selline metsaga eraldatud mereäärne kant ning küllap on ka see etendanud oma osa materjali säilimisel,” arvas Raaper.
Neljapäeval said pealtvaatajad nautida huvitavalt üles ehitatud folkloorikava ning ka ühises tantsu- ja lauluringis kaasa lüüa.
Algselt oli Mustjala Sõluk rahvatantsurühm. Tuntud tantsujuht Annika Iini tegi aga 1989. aasta kevadel Saaremaa lasterühmadele ettepaneku õpetada teistele rühmadele kas mõni omakandi vana tants või laulumäng. Mustjala lasterühm õpetas teistele Mustjala kerarongi. Seda tehti vanasti pulmades, talgutel ja üldse igasugustel pidudel. Seejärel hakati vanu kodukandi laule, tantse, mänge ja kombeid veel juurde otsima. Ja nii see folkloorirühm sündiski. Kui esimestel aastatel tantsiti lindilt tuleva muusika järgi, siis hiljem juba õpetajate Ilme Kolteri ja Imbi Kolgi pillimängu saatel.
Nimi Sõluk on rühmal 2000. aastast. Sõluk tähendab Mustjala murdes sõlge. Sõlge ehk sõlukit kanti vanasti kui talismani ja kaitseehet, mis kaitses inimese tervist ja tõi talle õnne.
Aastakümnete jooksul on rühm esinenud nii oma maakonna piires kui kaugemalgi ja nende esinemistekroonika on tihe. Seitsmel korral on osaletud folkloorifestivali Baltica pealinnapäevadel, neljateistkümnel korral vabariiklikel murdelaulu- ja -luulepäevadel. 2005. aastal võõrustati ise külalisi.
Tore traditsioon, mille algatas kunagi Aleksander Sünter, oli saarte laste folklooripäevad, mis vahepeal küll soiku jäid, ent 2012. aastal Kihnu kooli eestvedamisel uuesti hoo sisse said. Sel suvel toimuvad Eesti saarte folklooripäevad 21.–23. augustil Mändjalas.
Aastakümnete jooksul on Sõlukist läbi käinud üle saja lapse.
Mustjala rahvamaja juhataja Pille Venda ütles, et kõige tähtsam on, et lapsed on selgeks saanud, kuidas rahvariideid kanda.
Loading ...
Lisa kommentaar