Lennujaam plaanib raja laiendamist (2)

USUB TULEVIKKU: Vaatamata tagasilöökidele usub Mati Tang, et Kuressaare lennujaamal on Saaremaa arengus veel kaalukas roll kaasa rääkida. Foto: Sander Ilvest

Ehkki majandusbuumi ajast pärinevad Saaremaa lennuühenduse laiendamisplaanid pole täitunud, kavandab Kuressaare lennujaam uusi investeeringuid, et olla parematel aegadel võimeline piirkonna arengut toetama.

Kuressaare lennujaama juhataja Mati Tang ütles, et Euroopa Liidu sel aastal alanud uuel eelarveperioodil kavandab Kuressaare lennujaam välja vahetada hooldustehnika ja laiendada lennurada praeguselt 30 meetrilt 45 meetrile. “Praegu raja laiendamiseks küll otsest vajadust ei ole, kuid vaadates kaugesse tulevikku me näeme sellist vajadust,” märkis Tang, kelle sõnul sõltub lennuraja laiendamine siiski analüüsi tulemustest.

Lennuraja laiendamisega läheks Kuressaare lennuväli III klassi lennuväljast üle IV klassi lennuväljaks, mis võimaldab lennuväljal teenindada kuni 150-kohalisi lennukeid. Lennuraja laius muutub Tangu sõnul oluliseks just sügistalvise libeda ja külmaga ning seda just suuremate lennukite puhul. Raja 2000-meetrine pikkus jääb samaks. “Pikkust siia rohkem ei mahu ja selle järele pole ka hädavajadust,” sõnas Mati Tang.

Lennuraja laiendamine on vajalik eelkõige suurte ettevõtmiste jaoks, nagu seda on plaanitav Kuressaare konverentsikeskus, mille üritustest osavõtjad saabuvad Saaremaale tšarterlendudega. Raja praeguste mõõtmete juures säilib oht, et kui näiteks mõni tšarterlendude seeria peaks sattuma halvale aastaajale, siis võib see kitsa lennuraja tõttu üldse ära jääda.

Soovid pole täitunud

Mati Tangu hinnangul on Kuressaare lennujaam Saaremaa atraktiivsuse ja veelgi rohkem üldisema majandusolukorra indikaator. Kui majanduses tekib pitsitus, satuvad esimestena löögi alla reisimine ja kinnisvaraarendus.
Praegu, mil Soome majandusel pole kõige paremad päevad, kajastub see ka puhkusereisides Saaremaale. Näiteks jäid sel kevadel ära Soome reisifirma Matkavekka lennud Saaremaa spaadesse.

Majanduses vahelduvad helgemad perioodid süngematega. Tagantjärele tuleb tunnistada sedagi, et maailma majanduse tõmbluste tõttu on jäänud sündimata sisuliselt kõik lennuühendused, mida 6–7 aastat tagasi prognoositi.
Siiani on vaid unistuseks jäänud headel aastatel nii käegakatsutavana tundunud tšarterliiklus naabermaade – nii Põhjamaade kui ka Kesk-Euroopa – suunal. Suuresti masu tõttu jäi ära aastaringne lennuühendus Skandinaaviamaadega. Ei ole seni asja saanud ka korduvalt turismiarendajate laual olnud tšarterlendudest Peterburi ja Moskvasse, ehkki lootust paremaks tulevikuks siiski on. “Peab olema optimist – küll nad ükskord tulevad,” sõnas Mati Tang.

Kui parematel aastatel (2007–2008) käis Kuresaare lennujaamast aastas läbi umbes 25 000 reisijat, siis praegu tuleb aasta kohta umbes 13 000 reisijat. Mati Tangu sõnul ei ole lennujaamal reisijate arvu osas suurt võimalust kaasa rääkida, sest lennujaam tegeleb regionaalpoliitika, mitte äriga. “Lennujaam ei hakka ju Saaremaale ehitama mingeid täiendavaid atraktsioone või uusi spaasid, see ei ole meie tegevus,” selgitas Mati Tang. Reisijate arvu vähenemise üks põhjus on kindlasti ka asjaolu, et teenindaja vahetumisega kaks aastat tagasi tuli Tallinna lennuliinile 33-kohalise lennuki asemel 18-kohaline lennuk. Ka liinilennuki suuruse valikul pole lennujaamal sõnaõigust, kuigi nii mõnigi hindab võib-olla lennujaama töö tulemuslikkust lendajate arvu järgi.

Mati Tang meenutas, et parematel aastatel toimisid lisaks Tallinna–Kuressaare regulaarlendudele suviti ka välisliinid (Helsingi–Kuressaare, Kuressaare–Stockholm, Riia–Kuressaare). Samas olid ka Tallinna–Kuressaare liini näitajad praegustest paremad. Küll on aga enam-vähem muutumatuna püsinud eralendude arv.

ILS-seadmed on end õigustanud

Kui varem pidid piloodid Kuressaare lennuväljal maanduma n-ö silma järgi ja palju sõltus ilmastikuoludest, siis pärast ILS-i (Instrumental Landing System) seadmete paigaldamist 2009. aastal on tingimused palju paremad. Alates ILS-seadmete töölehakkamisest kuni praeguseni on kehva nähtavuse tõttu ära jäänud vaid alla kümne lennu. Enne seda jäi kehva nähtavuse tõttu ära umbes 15% protsenti lendudest, kinnitas Mati Tang. Tema sõnul oli kehv nähtavus lennujaama jaoks varem tõsine “pudelikael” ning ILS on end seni igati õigustanud.

ILS-seadmed on tõstnud lennujaama usaldusväärsust, mis on oluline näitaja nii välisinvestoritele kui ka turismiarendajatele Saaremaaga seotud otsuste langetamisel.

Olukorras, kus Kuressaare lennujaama tehniline võimekus on lendude vastuvõtmisel märkimisväärselt paranenud, hakkab seda rohkem silma AS-i Avies lausa süstemaatiliseks muutunud liinilendude ärajätmine. Siinkohal tekib hulk küsimusi. Kas riik peaks lennuühenduse eest välja käima suurema summa, et leida korrektsem lepingupartner. Või tuleks tihendada lennugraafikut, sest väidetavalt ei ole lendude praegune sagedus lennuliinimajanduse teooria kohaselt jätkusuutlik. Ehk oleks hoopiski mõistlik vahetada praegu käigus olev 18-kohaline lennuk välja 30-kohalise vastu, et lennuki kui transpordivahendi kasutamist hakkaksid tõsiselt kaaluma ka seminaride ja ürituste korraldajad. Mati Tangu sõnul ei oska ta neile küsimustele vastata ja lennujaama juhina pole tal sellist pädevust.

Sageli aga on just lennujaama töötajad need, keda tabab ärajäänud lendude korral reisijate esmane pahameeletorm. Ehkki lennujaama töötajatest ei olene lendude ärajäämine karvavõrdki, elatakse esimene emotsioon pärast lennu ärajäämist välja just lennujaamakassa ees. “Meil on siin tööl väga tublid inimesed, nad elavad ka ise väga sügavalt läbi selliseid jamasid,” kinnitas Mati Tang.

Lennujaama juhataja sõnul on paljud reisijad lennu ärajäämise pärast tõsiselt mures, sest nende plaanidel osaleda mõnel töökohtumisel või kultuuriüritusel võib vabalt kriips peal olla. Väga tihti seisab inimestel ees jätkureis ja pilet kas laeva või lennuki peale on ostetud. Samas tasuks igal reisijal endale teadvustada, et tehnika jääb tehnikaks ja täielikku garantiid anda pole lihtsalt võimalik.