Kuressaares laiutavad endiselt tondilossid ja räämas kinnistud, millega omanikud pole aastate jooksul vaevunud midagi ette võtma.
Uurisime linnavalitsuselt ja riigikogu liikmetelt, mida saaks ja tuleks ette võtta, mõjutamaks hoolimatuid kinnistuomanikke, kes lasevad oma kruntidel võsastuda ja hoonetel laguneda. Kui ettekirjutustest ja trahvidest kasu pole, ehk aitaks lõpuks hirm sundvõõrandamise ees?
Taavi Kurisoo, Kuressaare abilinnapea:
Linnavalitsus tegeleb korrastamata majade ja kinnistutega iga päev. Korrastamata kinnistute puhul piisab enamasti vaid probleemile tähelepanu juhtimisest ja see korrastatakse. Teinekord tuleb probleemi likvideerimiseks teha ka kirjalik ettekirjutus. Juhul kui ettekirjutust tähtaegselt ei täideta, on meil võimalus ka sunniraha kasutada. Nii kaugele aga asjad enamasti ei lähe.
Lagunevad tühjad hooned oleme koostöös politseiga kaardistanud ja käime nende olukorda regulaarselt vaatamas.
Omavalitsusel ei ole kahjuks kuigi palju võimalusi korrastamata majade omanike mõjutamiseks. Me saame vaid kontrollida, et need ei kujutaks endast elanikele ohtu ja nendesse hoonetesse ei oleks vaba sissepääsu.
Ühte lihtsat lahendust probleemile ei ole. Mõned võimalused probleemiga tegelemiseks tuleks aga juurde luua. Juhul kui omanik ei ole pikema aja jooksul oma vara korrastamiseks midagi ette võtnud ja lagunev maja reostab linnapilti, võiks avalik huvi olla kinnistu sundkorras müümine. Selline mehhanism praegu aga puudub.
Kalle Laanet, riigikogu liige, Reformierakond:
Sundvõõrandamine on kindlasti kõige räigem korralekutsumise meede. On olemas vahepealsed meetodid, millega saab kinnistuomanikke mõjutada. Väikeste eramajade omanikud suudavad enamasti oma kinnistud korras hoida, aga nn kinnisvarahaidel muruniiduki ja luua jaoks raha enam ei jätku. Selliste tegelaste korralekutsumiseks ongi kohalik omavalitsus.
Vastutustundetute kinnistuomanikega peab järjekindlalt tegelema ja mitte nii, et üks kord vesteldakse või tehakse üks ettekirjutus ja sellega asi piirdub. Meedial saab selle probleemi lahendamisel olla valvekoera roll. Räämas kinnisvarale järjekindel tähelepanu juhtimine paneb ehk mõnegi omaniku tegutsema. Omavalitsuse reageerimine peab ilmselgelt olema järjekindel. Kui n-ö pehmetele meetmetele ei reageerita, tulebki kasutama hakata kõige karmimaid variante, ka sundvõõrandamist
Üks võimalus kinnisvara arendajast lohaka omaniku mõjutamiseks on ehk ka detailplaneeringute ja lubadega seonduv. Nende protsesside käigus saaks hoolimatuid omanikke vastutama panna ilma eriliste seadusandlike muudatusteta.
Kinnistud, mis Kuressaare linnapildis silma riivavad, on lagunenud puumaja kesklinnas Lasteaia tänaval, vana teenindusmaja on tänaseks õnneks maha lammutatud, kuid endine juuksurihoone samas on jätkuvalt häbiplekk meie linnale. Kohe bussijaama kõrval Pihtla teel asuvad hooldamata lagumajad on samuti Kuressaare omamoodi negatiivne visiitkaart. Otse kesklinnas on Kauba tänaval ajaloolised hooned, kust pudeneb jalutajatele krohvi pähe.
Pärnu vanalinnas jalutades tuleb tõdeda, et seal on tehtud vanade majade ja hoovide korda tegemisel väga tõsine töö. Vahe Kuressaarega on nagu öö ja päev. Tean, et omavalitsus on seal kinnistuomanikega tihedas suhtes.
Jaanus Tamkivi, riigikogu liige, Reformierakond:
Hooletusse jäetud majad ja kinnistud on linnajuhtidele alati probleem olnud. Igas linnas, ka Kuressaares. Paratamatult on omanike seas osa neid, kes oma omandiga heaperemehelikult ümber ei käi.
Mina leian, et Kuressaares avanev pilt on üldiselt ilusam kui mõneski teises Eesti linnas. Siin olukord väga halb ei ole, aga üksikuid murekohti kindlasti leidub.
Arvan, et trahvitegemine võib inimesi ehmatada küll. Kui omanikul on aga majanduslikud probleemid, pole see trahvitegemine teinekord ka päris õige. Siis kulub see viimanegi raha trahvide peale ära. Kui hooletusse jäetud kinnistud kuuluvad arendajale, on teine asi.
Mina arvan, et ainuke abinõu, mis teinekord töötab väga hästi, on ikkagi see, et tuleb avalikustada, kes on omanik, näpuga näidata. Tõsi, ajalehed on seda teinud juba aastaid ja küllap see on ka töötanud. Lõpuks hakkab omanikul ju piinlik.
Muidugi on võimalik rakendada sundvõõrandamist. Seal on aga üks klausel, mis minu meelest on ka õige: peab olema suur avalik huvi, põhjendatud huvi. Et heakorra pärast võiks ühe või teise krundi võõrandada – see ei ole ilmselt päris õige.
Kui sundvõõrandamist hakatakse omanike riigis väga kergekäeliselt kasutama, siis võib see olla areng vales suunas. Kuna omand on ikkagi püha, peab vastutama omanik.
Mina leian, et ei ole midagi teha – tuleb neile asjadele näpuga näidata. Teine asi, mida linnavalitsus võiks teha, on nende kinnistuomanikega isiklikult suhelda. Kutsuda nad kas või välja, linnapea jutule. Inimest peab mõjutama – ega seal muud väga palju teha ole.
Loading ...
raskusi tekib kindlasti miinimumpalka saavatel inimestel ja inimestel ,kes saavad väga väikest pensioni, neid inimesi peaksid kindlasti omavalitsused toetama, aga kindlasti tuleks nn.taskutätjatel, kes istuvad ametikohtadel ja saavad teenimatult kõrgeid palku palku vähendama ja toetama selle arvel abivajajaid.
Üks võimalus kinnisvara arendajast lohaka omaniku mõjutamiseks on ehk ka detailplaneeringute ja lubadega seonduv. Nende protsesside käigus saaks hoolimatuid omanikke vastutama panna ilma eriliste seadusandlike muudatusteta.
Mis moodi?
Ja Jaanus Tamkivi, kus kohast võtate selle jutu, et ”omand on püha”? Teie väärtushinnangud tunduvad ikka väga paigast ära olevat! Eelmine suurem ämber oli see, kui soovisite Eesti Lippu Kuressaare kesklinna ”augutäiteks” kasutada!
no nii, nüüd tassime Volli elamise laiali.
kes ees , see mees!
Volli omand pole püha ja puutumatu.
Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud, kellegi omand ei ole püha.
Elamise laiali tassimise vältimiseks on kodu veel eraldi kaitstud.
Kus kohast tuleb see oravaparteilaste slogan, et ”omand on püha”, mille pikem versioon on ”eraomand on püha ja puutumatu”???
Teine sõna, mille Riigikogu esiorav võiks lahti seletada, on see ”omanike riigis” elamise värk, mille järgneb see ”omandi pühasus”!
Mina arvasin ennast elavat iseseisevas ja sõltumatus demokraatlikus vabariigis, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas aga tuleb välja, et siin on veel mingi oravate loodud ”omanike riik”! Kas ongi 2 Eestit???
Vaata Kuressaares ringi ja sa näed, et räämas on eelkõige kinnisvaraärimeeste krundid/hooned. Lihtinimene suudab oma kodu korras hoida, aga just n.ö. kasumi peal väljas ärimees jätab oma vara hooletusse. Vana vojentorgi maja omanik nüüd küll väga vaene pole.
ühe vitsaga lüüa ei saa.
aga kuhu tõmmata piir “tavalise” majaomaniku ja “kinnisvaraärimehe” vahel?
kas sinna, et kes “just väga vaene pole” on rikas ja vastupidi. kes ütleb, kus see piir on?
lepime selle enne kokku ja siis läheme teiste rahakotis raha lugema.
mõistlikum on kaaridstamise käigus koguda kõigi lagumajade kohta omanike põhjendused kõigepealt. mis on põhjus? sealt võibki lahendusi kooruma hakata. miskipärast ei julge ametnikud kodanikelt midagi küsida, huvitav mida kardetakse?
Paarkümmend aastat tagasi oli aeg, kui ärimeestel polnud raha kuskile panna ja asuti maju kokku ostma, et “ähk läheb tarist”. Nagu kasvatamatud jõnglased, kes saadud mänguasja kohe unustavad ja jälle uut tahavad. Mõned ise siinkandis ei elagi. leian, et kui eraomandis majas elab omanik ise sees, siis tuleb kannatlikult läbirääkimisi pidada. Aga kui mitte, siis sundmüük või -võõrandamine. Meie ainult räägime ja räägime, aga pretsedenti luua ei julge.
.Kinnisvara bürood ostavad kokku aianduskooperatiividest maid ja sellega nende osa piirdubki.Müüja käest saadakse korras maa ja aasta pärast ei tunne seda äragi.Naabrid on räämas krundiga hädas – umbrohi tungib peale.Kinnisvara ei ole selle korrashoiust huvitatud ja müügiga ei saa hakkama Kus siin oleks lahendus?Keegi peab ju selle korralageduse eest vastutama:või kuidas?
Seni, kuni ei rakendata radikaalsemaid abinõusid (korralikud trahvid,sundvõõrandamised),pole selles osas paremat korda mitte lootagi Isegi omanike nimede avalikustamisega häbenetakse millegipärast. Sellise tühja blaa- blaa-blaa peale lüüakse lihtsalt käega.
Niikaua, kui vanalinnas st. muinsuskaitsealas nõutakse elamiskõlbmatute (avariiliste) majade lammutamiseks lammutusprojekti, mis on koostatud muinsuskaitse tegevusluba omava projekteerija poolt ja lammtustööde läbiviimist võib teostada ainult isik, kes on registreeritud majandustegevuse registris, ei juhtu midagi!! Sisuliselt tähendab see seda, et lammutamine on võrdsustatud uue maja ehitamisega. Kust võtab tavakodanik selle raha? Ja ähvardused sundvõõrandamisega…, kuulge, osa tõelisi majaomanikke on selle juba üleelanud, tol ajal nimetati seda natsionaliseerimiseks.