Järjekordne laevanduse aastaraamat nägi valgust (1)

Äsja ilmunud 178-leheküljeline “Eesti laevanduse aastaraamat 2014” toob lugejateni mitu lugu Saaremaalt pärit või siin elavatelt autoritelt.
l.ee
Trükise koostaja ja toimetaja Enn Kreem on samuti saarlane, Möldri küla Insu talu peremees, kunagine polaaruurija, tele-, raadio- ja kirjamees.

Aastaid Eesti laevaomanike liidu peasekretäri ametis olnud Enn Kreem küsib raamatu tagakaanel: “Kas Eesti on mereriik või mereäärne riik?

Seda küsimust oleme viimastel aastakümnetel endale sageli esitanud. Olukorda peegeldab ka huvi merekirjanduse vastu. Kahekümnenda Eesti Laevanduse Aastaraamatu esimene pool puudutab tänaseid teemasid, teine pool, nagu ikka, räägib meie merenduse minevikust.

Raamatus on tänavune laevaregister ja muid andmeid.”

Saaremaa ühisgümnaasiumi vilistlase, Kavandi küla Tuksu talu peremehe ja Tartu ülikooli mereõigusbüroo Consolato del Mare juristi Indra Kaunise artikkel kannab pealkirja “Kas reederite tagatised meremeestele on piisavad?”

Autor lõpetab loo meremeestesse optimismi süstivalt: “Reederi tagatised meremeestele on tänapäeval mõistlikult piisavad. Kõiki riske ei ole mõistlik kindlustada ja on ebamõistlik seda ka nõuda, sest see läheb liiga kalliks ning vähendab laevaomanike (eelkõige edumeelsete ja seadusekuulekate) konkurentsivõimet.”

Juurtelt ja maailmatunnetuselt kõinlane (Kõinastu saarelt pärit – A. L.) Jüri Lember, Eesti meremeeste sõltumatute ametiühingute liider, on kirjutanud loo “Eesti meremehed välislippude all”.

Kõinastu saare mees teeb ettepaneku, et võõra lipu all töötajatele oleks mõistlik Lätiga analoogilise ehk alandatud 15-protsendilise tulumaksumäära ja diferentseeritud sotsiaalmaksu kehtestamine.

Jüri Lember on veendunud, et artiklis esitatud meetodid aitaksid ennetada meremehe kui elukutse populaarsuse vähenemist ja peaksid soodustama praeguste tegevmeremeeste tihedamat sidumist elukohariigiga.

Saarte kalandusest annab raamatus ülevaate MTÜ Saarte Kalandus tegevjuht Heino Vipp. Eelmise sajandi Saaremaa kalandustegevust on uurinud kuressaarlane Urve Kirss. Tema lugu kannab pealkirja “Pärastsõjaaegne Saaremaa kalandus 1944–1953”.

Mereajaloolane Bruno Pao kirjutab merekaubanduse ärkamisajast Eestis. Enn Kreem tutvustab lugejaile meremees Viljo Anslani ja tema kirjanduslikku loomingut.