Kolm valda ütlesid ühinemisele jah (23)

Foto: Raul Vinni

Koos europarlamendi valimistega korraldatud Kaarma, Kärla ja Lümanda valla ühinemisküsitlusel ei olnud ühegi valla elanikud mäekõrguselt ühinemise vastu. Nüüd peavad oma otsuse tegema vallavolikogud.

Kokku andis kolmes vallas oma arvamusest teada 1048 inimest, mis on 18% hääleõiguslikest vallakodanikest. Neist 592 oli ühendvalla poolt ja 456 vastu ehk protsentides 57 ja 43.

Suurim toetus Lümandas

Huvitaval kombel oli kõige suurem toetusprotsent just viimasena ühinemisläbirääkimiste laua taha istunud Lümanda vallas. Seal oli ühendvalla poolt 157 inimest ja vastu 71 (69% ja 31%). Ka osalusprotsent oli Lümandas suurim – arvamussedelile tõmbas ristikese 31% hääleõiguslikest kodanikest.

Lümanda vallavanem Jaanika Tiitson tundis heameelt, et Lümanda ühinemisküsitluse osalusprotsent oli vahest üks kõrgemaid kogu Eestis erinevatel aegadel toimunud sarnaste küsitluste seas.

“Järelikult on inimesed aktiivsed ja mõtlevad kaasa. Tahan valla poolt tänada kõiki, kes oma arvamust avaldama tulid,” oli rahvakoosolekutel ülipõhjalike selgitustega üles astunud Tiitsonil põhjust rõõmustada.

“Tulemus annab kindlust, et vald on halduskorralduse osas ajanud enamike inimeste jaoks mõistlikku asja. Ilmselt tunnetatakse ka, et väikevallad ei kesta igavesti ning mõnes mõttes on ühinemise tee niikuinii paratamatu,” võttis ta teema kokku.

Kärla vallas oli osalusprotsent 23 ehk hääletussedeli täitis 264 inimest. Sealkandis oli tulemus ka kõige tasavägisem, 131 inimest poolt ja 133 vastu. Protsenti täisarvuni ümmardades saab tulemuseks ümmarguse viigi. Kärla vallas oli hääletustulemuste osas ka väike segadus, mis oli tekkinud ametnike inimliku eksituse tõttu.

Tulemus 50 : 50 on vallavanem Tiina Luksi sõnul lõplik ja õige. “Osalusprotsent oleks võinud ju suurem olla, ehk siis oleks jõujooned selgemalt välja joonistunud,” nentis Luks, lisades, et tulemustega tuleb leppida ja pall on nüüd volikogude käes.

Kaarma vallas jäi osalusprotsent kõige tagasihoidlikumaks. Kokku avaldas arvamust 556 vallakodanikku, mis teeb protsendiks 15. Neist 304 andis oma hääle poolt ja 252 vastu. Seega lõppes Kaarma vallas arvamusavaldus protsentidega 55 : 45 ühinemise pooldajate kasuks.

Kaarma vallavanem Andres Tinno ütles, et arvestades varasemaid valdade ühinemisi Eestis ja osavõttu rahvaküsitluses, oli Saaremaal osavõtt rekordiline ja see annab tunnistust, et info oli inimesteni jõudnud.

Tinno kiitis positiivset tulemust ja tõdes: “Pole oluline, kus vallamaja asub, vaid tähtis on teenuste kättesaadavus. Kui teenust osutatakse, siis inimesed on rahul ega vaeva oma pead valla piiride paiknemise ja vallamaja asukoha üle.”

Kuressaare elab kaasa

Kui enne ühinemisteemalist küsitlust tekitas mõningast segadust, miks Kuressaare linn oma kogu Saaremaa ühinemise ettepanekuga vett sogab, siis linnapea Hannes Hansot puhkuse ajal asendav abilinnapea Madis Kallas ütles, et need kaks asja omavahel seotud ei olnud. Tema sõnul on nende asjade mõningane ajaline kooskulgemine isegi kasulik, kuna kolm valda on oma ühinemisläbirääkimistega paljud omavalitsuste võimalikud valukohad juba kätte näidanud.

“Kuressaare linn toetab igati suuremat koostööd Saare maakonnas ja nende kolme valla ühinemine on selle parim näide,” märkis Kallas ja avaldas lootust, et ühinemisprotsess saab 11. juunil toimuval kolme valla ühisvolikogul positiivse lõpu.


Kolm erinevat tulemust

Kolme valla ühinemisläbirääkimiste koordinaator Koit Kelder märkis, et osalus-protsent ületas tema poolt loodetut tugevalt. Kelder näeb aga ka mündi teist külge: “Paljud küsitluses osalenud ei oleks seda teinud, kui nad poleks europarlamendi valimiste pärast juba nagunii valimisjaoskonda tulnud. Paljud neist tunnistasid, et pole teemaga tutvunud – erilehe küll said, aga lugeda ei viitsinud. Seega mõtlemisainet jagub. Kuidas rääkida olulistest asjadest nii, et inimesed kaasa mõtleksid ja ütleksid?”

Kelderi sõnul saab kolme valla tulemust vaadata eraldi ka just valdade kontekstis. Tema sõnul tehti just Lümandas volikogu jaoks otsustamine üsna lihtsaks. Kaarma vallas ilmnes arvestatav vastuseis just Aste jaoskonnas ja seega peaksid Kaarma võimukandjad Aste kandis veidi selgitustööd tegema. Ühinemise valguses peaks just Aste kandi positsioon keskusena tugevnema. Kärla viigilise tulemuse kohta nentis Koit Kelder, et seal veeretati otsustamine täielikult volikogu õlgadele ja nüüd peavad rahva saadikud ise selgusele jõudma, kas ühineda või mitte.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 808 korda, sh täna 1)