Linnavalitsus annab veel kümnele eakale häirenupu (2)

KÄEKELLA ASEMEL: Toivo-Johannes Kahju sõnul on häirenupp viletsa tervisega inimesele vajalik abimees. Foto: Sander Ilvest

KÄEKELLA ASEMEL: Toivo-Johannes Kahju sõnul on häirenupp viletsa tervisega inimesele vajalik abimees. Foto: Sander Ilvest

Kui praegu kasutab elektroonilist hädaabisüsteemi kaks eakat kehva tervisega kuressaarlast, siis enne jaanipäeva saab linnas häirenupu veel kümme inimest.

Augustis 69-aastaseks saav Toivo-Johannes Kahju on häirenuppu kasutanud juba mitu kuud. Oma teada on ta esimene, kes Saaremaal selle sai.

“Möödunud aastal oli mul selline äpardus, et tasakaal kadus ära,” rääkis Kahju. “Katsusin voodist tõusta ja kukkusin kohe pikali. Kolm päeva ei saanud voodist välja, ei saanud süüa ega juua.”

Kuigi laual helises telefon, kõnet vastu võtma minna üksi elav mees lihtsalt ei suutnud. “Tänu jumalale, et uks oli lahti ja mind vaatama tuldi, et mis juhtunud on – olin omadega juba täitsa kööga,” tõdes Kahju. “Argo Kirss (endine sotsiaalala abilinnapea – toim) siis ühel õhtul tuli, aparaat kaasas, ja pani selle üles.”

Süsteem, mis koosneb kaelas või käe peal kantavast häirenupust ning kasutaja kodus üles seatavast signaali edastavast seadeldisest, on Kahju sõnul lausa suurepärane. “Mul on seda vahel ikka tarvis läinud,” nentis Kahju, kes kannab oma nuppu vasakul randmel nagu käekella.

Abi on ta kutsunud siis, kui tasakaal kadunud ja vererõhk kõrge. “Need on väga head ja abivalmis inimesed, kes mu kutse vastu võtavad,” kinnitas Kahju. Kuna ta elab üksi, on ta vastutulelikele ja abivalmis inimestele väga tänulik. Häid sõnu jätkus Toivo-Johannes Kahjul nii linnavalitsuse sotsiaalosakonna ja päevakeskuse töötajate kui ka noore sõbra Mihkel Eilandi ja tema kaasa kohta. “Mu eest hoolitsetakse väga hästi,” kinnitas Kahju.

Lähiajal Toivo-Johannes Kahjul häirenuppu ilmselt tarvis ei lähe, kuna vähemalt pool kuud tuleb tal viibida haiglaravil. Siiski loodab ta pühapäeval korraks haiglaseinte vahelt välja saada, et tööle minna – Kahju töötab kirikus organistina.

“Praegu kasutusel olevad esimesed kaks nuppu võtsime kasutusele testimise mõttes,” ütles Kuressaare linnavalitsuse sotsiaalhoolekande spetsialist Monika Sarapuu. Tema sõnul on linnavalitsusel olemas veel kümme häirenuppu, mis lähiajal abivajajaile üle antakse.

“Seadistamisega läks üksjagu aega, aga nüüd on nad enam-vähem valmis,” märkis Sarapuu. Uurinud Kuressaare päevakeskusest, kas nende kümne nupu jaoks oleks kasutajad olemas, sai ta sealt vastuse, et vajadus võib olla suuremgi.

“Võib-olla järgmiseks aastaks peame planeerima nii, et kasutajate hulka saaks laiendada,” lausus Sarapuu.

“Peame vaatama, kas minna arenguga edasi ja tellida nende nuppude peale juba teenus, või siis selgub, et sellist vajadust Kuressaares ikkagi veel ei ole,” lisas abilinnapea Madis Kallas.

Monika Sarapuu sõnul on süsteem praegu seadistatud nii, et kui hädasolija nupule vajutab, läheb esimene signaal inimese lähedasele, kelle ta on selliseks puhuks välja valinud. “Kui lähedane ei vasta, edastatakse signaal edasi n-ö jaama, mis asub ööpäevaringse valvega Lauritsa varjupaigas,” selgitas Sarapuu.

“Kui meile kõne tuleb, üritame abikutsujaga rääkida nii palju, kui see on võimalik, ja tavaliselt kutsume kiirabi,” selgitas häirekeskuse rolli Lauritsa juhataja Anneli Jakobsoo. “Praegused kaks teenusekasutajat – teine neist on eakas proua – on mõlemad viletsa tervisega ja kutsuvad abi, kui häda käes.”

Monika Sarapuu sõnul on häirenuputeenus eakatele tasuta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 815 korda, sh täna 1)