Kõljala POÜ läks üle täppispõllumajandusele (4)

SUURED MAHUD: Lööne külas talinisupõllul teeb uus mürgiprits umbrohutõrjet korraga 30 meetri laiuselt. Foto: Sander Ilvest

SUURED MAHUD: Lööne külas talinisupõllul teeb uus mürgiprits umbrohutõrjet korraga 30 meetri laiuselt. Foto: Sander Ilvest

Aasta põllumehe Tõnu Posti juhitud Kõljala POÜ läks sel kevadel põldude väetamisel ja taimekaitsel üle firma Amazone GPS-rakendusega tehnikale, mis võimaldab säästa keskkonda ja majandada kokkuhoidlikumalt.

“Võib öelda, et Tõnu Posti uus tehnika on praegu tippude tipp, parema varustusega masinat ei ole Saaremaal kellelegi,” ütles OÜ Jatiina müügispetsialist Hardi Pikkmets, kes müüb Saksa põllumajandustehnika tootja Amazone tooteid. “See on ka maailma mõistes kõige professionaalsem varustus, paremat enam peale panna ei annakski,” lisas ta.

Pikkmets rääkis, et Eesti põllumees ongi aldis ostma väga professionaalseid ja arvutiseeritud seadmeid. “Saksamaal ja mujal vaadatakse võib-olla natukene rohkem hinda, aga meie põllumees, kui ta midagi ostab, siis arvestusega, et sellega saab ikka aastaid tööd teha,” lausus ta.

Kõljala POÜ juht Tõnu Post ütles, et uue tehnika jõudlus on vanast oluliselt suurem. Kui enne oli taimekaitsepritsi töölaius 20 meetrit, siis uus Amazone UX2600 Super pritsib korraga 30 m laiuselt ja võtab 3,5 tonni asemel peale 6,6 tonni vett. “Oleme oma töödega väga hästi edenenud,” kiitis Post. “Uus prits teeb sama põllu peal kolme asemel kaks otsa ja võimaldab meil tööd õigeaegselt ära teha,” lisas ta.

Mineraalväetiste külvik ZG-B Ultra Hydro võtab peale 8 tonni väetist ja külvab samuti 30 meetri laiuselt. Seni kasutatud külvik võttis peale kaks tonni ja külvas väetist laiali 20 meetri laiuselt.

Nii taimekaitsepritsi kui ka väetisekülviku tööd kontrollib GPS-rakendus, mis jälgib, et põllul ei tekiks ülekatteid ega tühimikke, vaid väetisi ja taimekaitsevahendeid pandaks vastavalt normile. Kui mõnes põlluosas tekib topeltpritsimise oht, siis lülituvad pritsil GPS-rakenduse abil pihustid sektsioonide kaupa välja. Kui mõni rida on jäänud aga pritsimata, siis hakkavad pihustid vajalikus kohas tööle ja põld saab ühtlaselt pritsitud.

“Inimene selle suure töö laiuse juures silmaga enam ei hooma, millal ta peaks seadme välja lülitama,” rääkis Hardi Pikkmets. Tema sõnul näitavad arvutused, et Kõljala POÜ suurune klient hoiab GPS-rakendusega kokku 8–10% taimekaitsevahendeid.

Kõljala POÜ agronoom Piibe Post ütles, et uuel taimekaitsepritsil on iga pihusti juures ka LED-lamp, mis võimaldab pritsida ka hämaras. Mõistagi on lampi vaja ka selleks, et saada jälile, kui mõni pihusti on umbes ega tööta.

Amazone’i moodne põllumajandustehnika jõudis Saaremaale märtsi lõpus. Esimene töö tehti aprilli alguses, kohe, kui põld kandma hakkas. Siis lasti glüfosaadiga üle rohumaad, mida hakati uuesti rajama.

Piibe Posti sõnul oli tänavune kevad nii varane, et maaletoojad jäid osa taimekaitsevahendite tarnimisega hilja peale ja seetõttu jäädi umbrohutõrjega kohati hiljaks. “Näiteks rapsi herbitsiidid oleks võinud küll paar nädalat varem kätte saada,” rääkis agronoom. “Kuna tahtsime pritsimisega alustada rapsipõllult, siis viibis ka teiste kultuuride pritsimine,” lisas ta.

Piibe Post ütles, et umbrohutõrje mahajäämus on põlluti erinev. Kuigi talivilja umbrohutõrje peaks juba tehtud olema, jõudis mürgiprits Lööne külas talinisupõllule alles teisipäeval.

Kõljala POÜ agronoomil põllumajandussisendite maaletoojatele tõsiseid etteheiteid siiski pole. “Nad ei saanud tehastest kaupa kätte ja selle võrra hilinesid neil ka tarned,” näitas Piibe Post üles mõistvat suhtumist.

Viljade kasvuga on maakonna suurima piimatootmisettevõtte agronoom praeguse seisuga aga täitsa rahul. Talinisu ja rukkis näevad välja väga head. Tritikupõllule tekkisid talvel paiguti küll laigud ja mõnel pool oli ka lumiseent, aga nüüdseks on kõik väga hästi taastunud ja hõredad kohad tihedalt täis kasvanud.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 749 korda, sh täna 1)