Seitsmel ehitusplatsil avastati rikkumisi (4)

JÄRJEKORDNE RIKKUMINE: Kuressaares Pargi tänaval avastas tööinspektor Rein Nelis majaehitustöödel isemeisterdatud redeli. Ehitusel tohib aga kasutada ainult tööstuslikke redeleid. Foto: Sander Ilvest

JÄRJEKORDNE RIKKUMINE: Kuressaares Pargi tänaval avastas tööinspektor Rein Nelis majaehitustöödel isemeisterdatud redeli. Ehitusel tohib aga kasutada ainult tööstuslikke redeleid. Foto: Sander Ilvest

Üleriigilise ehitusplatside kontrollimise käigus kontrolliti Saare maakonnas eile seitset ehitusplatsi. Rikkumisi avastati kõigil objektidel.

Saare maakonnas käis ehitusplatse kontrollimas Lääne inspektsiooni tööinspektor Rein Nelis, kelle sõnutsi tuvastas ta nii suuremaid kui väiksemaid rikkumisi. Rikkumiste esinemisel ei saa tema sõnul aga kunagi ühtki töökeskkonda heaks lugeda. “Siin kehtib põhimõte, et üks tõrvatilk rikub kogu meepoti sisu,” tõdes Nelis. “Rahule jääda selle tulemusega kindlasti ei saa.”

Nelis nentis, et tööandjatel tuleb tööohutusele suuremat tähelepanu pöörata. “Ja kindlasti ka tööohutusnõuete täitmise kontrollimisele!”

Rikkumisi terve pikk rodu

Suurematest rikkumistest oli Nelisel eile võimalik suisa nimekiri koostada. Näiteks avastas ta koguni kolmel juhul, et elektrisaega töötamisel ei kasutatud kaitseprille. Kaks töötajat tõid seejuures pärast vahelejäämist prillid autost ära, ühele töötajale polnud tööandja neid aga andnudki.

Spetsiaalseid kaitsejalanõusid ei kasutanud kontrollitud ehitusplatsidel viis töötajat ning siingi tuli Nelisel tõdeda, et kolmele neist ei olnud tööandja kaitsejalanõusid andnud. Säärast rikkumist esines kolmel objektil.

Ühel juhul avastas tööinspektor, et käsielektrisael puudus saekettakaitse, ja keelas sae kasutamise seetõttu sootuks. Saekettakaitse ei töötanud aga järkamissael. “See rikkumine kõrvaldati kontrolli käigus,” kinnitas Nelis.

Mitmel objektil vedelesid töötajate liikumisteel elektrijuhtmed, mis kujutavad endast kahtlemata komistamis- ja kukkumisohtu. Ühel Kuressaares asuval objektil kasutati aga kahe tasapinna vahel käimiseks omavalmistatud puitredelit, mis võib Rein Nelise sõnutsi töö käigus puruneda, kuna sel puudub valmistaja tugevusarvutustega projekt ja kasutusjuhend. “Kasutada tohib vaid tööstuslikke redeleid ja valmistaja kasutusjuhendi kohaselt,” selgitas ta.

Ühel ehitusplatsil ei olnud kättesaadav ka tööohutuse plaan, ehkki see peab ehitusplatsil asuma kogu ehitusperioodi ajal. Ka ei olnud ühel objektil koostatud akte iganädalaste tööohutusalaste kontrollimiste kohta.

Ehitusplatsidel esinenud rikkumiste kõrvaldamiseks ja olukorra parandamise abinõude rakendamiseks koostab tööinspektsioon haldusmenetluse käigus tööandjatele ettekirjutused.

Rikkumisterohkeim valdkond

Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisbergi sõnul on ehitus rikkumisterohke valdkond. Näiteks mullu oli ehitus Eestis valdkond, kus avastati enim rikkumisi – kokku 2061. Väga sageli kasutatakse nõuetele mittevastavaid tellinguid ja redeleid, ei kasutata isikukaitsevahendeid ja ei ole tagatud ohutu töö kõrgustes.

Reisberg rõhutas, et lubamatult palju esineb ohutusnõuete rikkumisi just kõrgustes tehtavate tööde puhul. Ta lisas, et sel aastal on Eestis ehitussektoris juhtunud 99 tööõnnetust, millest kolm on lõppenud surmaga.

Statistikaameti andmetel juhtub Eestis ehitusvaldkonnas viis korda rohkem tööõnnetusi, kui neid tegelikult registreeritakse. Eelmisel aastal oli kuus surmaga lõppenud tööõnnetust just ehitusvaldkonnas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 157 korda, sh täna 1)