Turism paneb Saaremaa särama

Saare maakonna majutus- ja toitlustusasutused ning sadamad 2014.

Saare maakond on külalislahke ja turvaline reisisiht. Saarte loodus, unikaalne kultuuripärand, kvaliteetsed turismitooted ja head puhkamisvõimalused tekitavad soovi maakonda külastada, viibida siin kauem ja tagasi tulla.

Saaremaal käib aastas hinnanguliselt 400 000 külalist ja turismisektori müügitulu on umbes 25 mln eurot, tööd leiab enam kui 1000 inimest. Suurima müügitulu annavad spaahotellid: GOSPA, Grand Rose Spa, Saaremaa Spa Hotellid, Arensburg Boutique Hotel & Spa, Johan Spa Hotell, Hotell Saaremaa Thalasso Spa ja Pädaste mõis. Hellitavalt on Saaremaad kutsutud ka Spaaremaaks.

Mahtude analüüsimine hinnanguline

Enim külastatavad on Kuressaare linn, piiskopilinnus, Kaali meteoriidikraater, Angla pärandkultuurikeskus, Vilsandi rahvuspark, looduskaunid kohad, talumuuseumid. Aktiivset puhkust pakuvad golf, purjetamine, surfamine, jääpurjetamine.

Turism kui majandussektor on pigem teiste majandussektorite osa. Turismivaldkonnaga kõige enam seotuks loetakse reisibüroode tegevust, majutust (ca 80%) ja toitlustust (ca 50%), erinevaid transpordiliike (sh õhutransport üle 90%, veetransport ligi 50%, teised vähem), kuid ka kultuuri- ja spordiüritusi (umbes 10%).

Turistid jätavad lisaks mainitud valdkondadele raha ka teistesse sektoritesse, nt jaekaubandusse, transporti, iluteenindusse, loomemajandusse jm. Seega on turismisektori mahtude analüüsimine pigem hinnanguline.

Suurima osakaaluga on majutus, mille müügitulu on umbes 12,5 mln eurot aastas. Maakonnas on ligi 300 majutusettevõtet kokku 6000 voodikohaga (2013).

Saaremaa suurimad majutusasutused on ühtlasi toitlustusteenuste pakkujad – toitlustamisest tulenevat tulu ei ole võimalik nende käibest eraldi välja tuua. Lisaks majutusettevõtetele on suurim käive Väinamere Teenindusel, mis toitlustab parvlaevadel. Toitlustussektori kogumaht on umbes 6 mln eurot aastas ja seal leiab rakendust üle 200 inimese.

Turism sõltub suuresti maailma majanduslikust olukorrast ja seoses raskustega langesid nii Saaremaa kui ka muu Lääne-Eesti välisturistide ööbimiste arvud. Oma osa on kindlasti Ventspilsi laevaühenduse katkemisel.

Positiivne trend algas taas aastal 2013, ent jäi siiski üsna tagasihoidlikuks (+0,5%). Seevastu siseturistide ööbimiste arvud on jõudnud majandussurutise eelsele tasemele, kasvades 2013. aasta jooksul koguni 12%. Potentsiaali külastatavuse edaspidiseks kasvuks näitab ka tubade täitumuse madal aasta keskmine, mis on Saaremaal vaid 24% (Eesti keskmine 44%). Enamasti ööbivad turistid Kuressaares (77%). Ida-Saaremaal on majutuskohti kõige hõredamalt.

Suurt kasvu oodatakse Vene turult

Välisturiste on veidi enam kui siseturiste, vastavalt 55% ja 45%. Suurim hulk välisturiste tuleb Soomest (47%), järgnevad Läti (15%), Venemaa ja Saksamaa (8%) ning Leedu ja Rootsi (5%). Kasvavad turud on Suurbritannia, Holland, Ameerika, Norra, Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania. Suurimat kasvu oodatakse Vene turult.

Enim on külastajaid jaanipäeva paiku, mil siseturistide arv päevas ületab 10 000. Välisturistide üks meelisüritusi on Saaremaa ooperipäevad, külastajaterohked on ka Saaremaa merenädal, Kuressaare merepäevad, Muhu väina regatt, Juu Jääb, kammermuusikapäevad, orhideefestival, Saaremaa ralli, kolme päeva jooks jmt. Korduvkülastajaid on umbes viiendik.

Turism on Saaremaal nagu ka mujal Eestis hooajaline – külastuste kõrgaeg algab mais ja lõpeb septembriga.

Piret Pihel
Saaremaa arenduskeskuse juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 470 korda, sh täna 1)