Kolme valla rahval on aeg otsustada (17)

Demokraatlikus ühiskonnas on kõrgema võimu kandjal ehk rahval võimalus näidata oma meelsust peamiselt valimistel.

Eestis toimuvad valimised päris sageli, sest valida on riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja europarlamenti pääsejad. Eriti tähtsates küsimustes korraldavad riigid referendumeid, mis Eestis pole küll kuigi sage nähtus. Mäletan, et kunagi ammu küsiti meilt seda, kas me soovime taastada iseseisvat Eesti Vabariiki ja mõni aeg hiljem, kui see riik oli meil olemas, saime oma arvamuse anda põhiseaduse kohta. Uuriti ka meie Euroopa Liitu kuulumise soovi. Kõigil neil juhtudel andis rahvas teada oma positiivsest otsusest ja seega sai seaduseandja otsustamise vormistamiseks rahva mandaadi.

Minireferendum

Võib tõdeda, et Eesti ei ole viimasel kümnendil referendumite korraldamisega silma paistnud. Kas selle põhjuseks on asjaolu, et tegemist on väga töömahuka ja suuri ressursse nõudva ettevõtmisega või on meil valimisi niigi juba liiga sageli? Või kardab seadusandlik võim rahvast? Seda viimast vist mitte, pigem oleme ise põhiseaduse kaudu suuresti usaldanud enda eest otsustamise valitutele.

Kärla, Kaarma ja Lümanda vallas on asjad nii kaugel, et meilgi on aeg oma rahvalt nõu küsida. Läbirääkimised on läinud edukalt, selles töös osalenud sadakond inimest arvavad, et liitumine võib toimuda. Seekord saab meie minireferendum toimuda koos europarlamendi valimistega. Ehkki seaduse järgi ei ole rahvaküsitluse tulemus volikogudele valdade ühinemise otsustamiseks siduv, annab see ometi volikogu liikmele suunise, kuidas otsustamisel käituda. Enne otsustamist saab siis iga volikogu liige endalt küsida, kas ta esindab oma valijaid või iseennast. Seaduse järgi on volikogu liige otsuse tegemisel vaba ja võib käituda vastavalt oma sisetundele. Kindel on aga see, et nii mõnedki volikogude liikmed ootavad selles küsimuses rahva tuge, sest nii suure mastaabiga otsus tuleb meil langetada esmakordselt.

Rohkem on uhkem

Väga hea oleks, kui oma arvamust avaldaks vähemalt pool valijaist. Saare maakonnas on tavaks saanud olla valimisaktiivsuse poolest Eestis punase laterna kandja. Kas seda mõjutab asjaolu, et väga paljud saarlased on siirdunud elama ja tööle mujale, jäädes rahvastikuregistris kodukandi elanikuks? Või on riigis asjad nii paika loksunud, et isegi valimistepäeval sekkumist ei peeta enam vajalikuks? Või on see täielik ükskõiksus, mis meis võimust võtnud on?

Keda peab volikogu liige kuulama ühinemisotsuse tegemisel juhul, kui hääletajaid on rahvaküsitlusel osalenud vaid kümme-kakskümmend protsenti valimisõiguslikest?

Kõige lihtsam on volikogu liikmel teha oma nii- või teistpidi otsus olukorras, kus valimisaktiivsus on väga madal. Sellega annaks rahvas justkui sõnumi, et meil ükskõik, teie tehke seal, mida heaks arvate, sest teid oleme me otsustajateks valinud.

Kindlasti jätab rahva arvamuse väljaselgitamisele oma jälje Lümandas Atla sadama ümber toimuv. Eelmisel nädalal jagasid Lümanda valla juhid Kärla volikogu liikmetele selles küsimuses selgitusi.

Saime informatsiooni otseallikast, et mitte kujundada oma arvamust pelgalt meedias levitatu põhjal. Selge on ka see, et selle sadama vaidlustele tuleb lahend alles kauges tulevikus. Meie riigi kõige pikema vinnaga protsessid käivad ju õigusemõistmise valdkonnas. Enamasti juhtub nii, et kõrvalseisja ei mäletagi enam otsuse teadasaamisel, millest asi õigupoolest alguse sai. Õigusemõistmise valdkonnas mingit tulemust ennustada on aga kõige tänamatum tegevus üldse. Üks on selge, sadam on olemas, toimib ja küllap vaidlusele ka ükskord lõpp tuleb.

Lõpetuseks kutsun üles kõiki Kärla, Kaarma ja Lümanda valijaid olema neil valimistel aktiivsed. Ärge tehke oma passiivsusega volikogude liikmete tööd kergemaks! Palun mõistke, et on olukordi, kus ka kõige suuremate kogemustega inimene vajab kellegi nõu. Seekord küsivad volinikud seda oma valijatelt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 753 korda, sh täna 1)