Demokraatlikus ühiskonnas on kõrgema võimu kandjal ehk rahval võimalus näidata oma meelsust peamiselt valimistel.
Eestis toimuvad valimised päris sageli, sest valida on riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu ja europarlamenti pääsejad. Eriti tähtsates küsimustes korraldavad riigid referendumeid, mis Eestis pole küll kuigi sage nähtus. Mäletan, et kunagi ammu küsiti meilt seda, kas me soovime taastada iseseisvat Eesti Vabariiki ja mõni aeg hiljem, kui see riik oli meil olemas, saime oma arvamuse anda põhiseaduse kohta. Uuriti ka meie Euroopa Liitu kuulumise soovi. Kõigil neil juhtudel andis rahvas teada oma positiivsest otsusest ja seega sai seaduseandja otsustamise vormistamiseks rahva mandaadi.
Minireferendum
Võib tõdeda, et Eesti ei ole viimasel kümnendil referendumite korraldamisega silma paistnud. Kas selle põhjuseks on asjaolu, et tegemist on väga töömahuka ja suuri ressursse nõudva ettevõtmisega või on meil valimisi niigi juba liiga sageli? Või kardab seadusandlik võim rahvast? Seda viimast vist mitte, pigem oleme ise põhiseaduse kaudu suuresti usaldanud enda eest otsustamise valitutele.
Kärla, Kaarma ja Lümanda vallas on asjad nii kaugel, et meilgi on aeg oma rahvalt nõu küsida. Läbirääkimised on läinud edukalt, selles töös osalenud sadakond inimest arvavad, et liitumine võib toimuda. Seekord saab meie minireferendum toimuda koos europarlamendi valimistega. Ehkki seaduse järgi ei ole rahvaküsitluse tulemus volikogudele valdade ühinemise otsustamiseks siduv, annab see ometi volikogu liikmele suunise, kuidas otsustamisel käituda. Enne otsustamist saab siis iga volikogu liige endalt küsida, kas ta esindab oma valijaid või iseennast. Seaduse järgi on volikogu liige otsuse tegemisel vaba ja võib käituda vastavalt oma sisetundele. Kindel on aga see, et nii mõnedki volikogude liikmed ootavad selles küsimuses rahva tuge, sest nii suure mastaabiga otsus tuleb meil langetada esmakordselt.
Rohkem on uhkem
Väga hea oleks, kui oma arvamust avaldaks vähemalt pool valijaist. Saare maakonnas on tavaks saanud olla valimisaktiivsuse poolest Eestis punase laterna kandja. Kas seda mõjutab asjaolu, et väga paljud saarlased on siirdunud elama ja tööle mujale, jäädes rahvastikuregistris kodukandi elanikuks? Või on riigis asjad nii paika loksunud, et isegi valimistepäeval sekkumist ei peeta enam vajalikuks? Või on see täielik ükskõiksus, mis meis võimust võtnud on?
Keda peab volikogu liige kuulama ühinemisotsuse tegemisel juhul, kui hääletajaid on rahvaküsitlusel osalenud vaid kümme-kakskümmend protsenti valimisõiguslikest?
Kõige lihtsam on volikogu liikmel teha oma nii- või teistpidi otsus olukorras, kus valimisaktiivsus on väga madal. Sellega annaks rahvas justkui sõnumi, et meil ükskõik, teie tehke seal, mida heaks arvate, sest teid oleme me otsustajateks valinud.
Kindlasti jätab rahva arvamuse väljaselgitamisele oma jälje Lümandas Atla sadama ümber toimuv. Eelmisel nädalal jagasid Lümanda valla juhid Kärla volikogu liikmetele selles küsimuses selgitusi.
Saime informatsiooni otseallikast, et mitte kujundada oma arvamust pelgalt meedias levitatu põhjal. Selge on ka see, et selle sadama vaidlustele tuleb lahend alles kauges tulevikus. Meie riigi kõige pikema vinnaga protsessid käivad ju õigusemõistmise valdkonnas. Enamasti juhtub nii, et kõrvalseisja ei mäletagi enam otsuse teadasaamisel, millest asi õigupoolest alguse sai. Õigusemõistmise valdkonnas mingit tulemust ennustada on aga kõige tänamatum tegevus üldse. Üks on selge, sadam on olemas, toimib ja küllap vaidlusele ka ükskord lõpp tuleb.
Lõpetuseks kutsun üles kõiki Kärla, Kaarma ja Lümanda valijaid olema neil valimistel aktiivsed. Ärge tehke oma passiivsusega volikogude liikmete tööd kergemaks! Palun mõistke, et on olukordi, kus ka kõige suuremate kogemustega inimene vajab kellegi nõu. Seekord küsivad volinikud seda oma valijatelt.
Loading ...
lümanda võlad vaja riigile tasuda
kindel- ei
KINDEL JAH, sest koos suudame rohkem. Kui linnaga ühinemiseks peaks minema, siis ei räägi linnaga 1800 inimesega Kärla vald vaid juba üle 7200 inimesega suurvald. Kaalu rohkem ja tingimused toekamad.
Kärla ja Lümanda rahval oleks lihtsam tõele näkku vaadata ja tunnistada – pole asjalist omade seas – teeme parem avaliku konkursi selle ametikoha täitmiseks. Selle asemel lollitatakse rahvast mingi ühinemisega.
Nagu valimis järgne olukord linnas näitas, oli ka 14000 seast raske leida kompetentseid isikuid. Mis siis rääkida väikevaldadest tuhande ja allaselle elanikega.
Hea kui terve saaremaa peale suudame kokkulappida ühe korraliku (kompetentse) omavalitsuse.
….leian ka et üks ja ainus Omavalitsus siin saarel on ikkagi ainuõige,kus on kõik saarlased võrdsetes tingimustes ja õigustes.Praegused väikevallad käsutavad ja kasutavad igaüks omamoodi ja kes on kannatajaks ,….ikka elanikud.Praegu on igal väike vallal võimalus kasutada maksumaksja raha erineval moel ja kas alati oma rahva huvides,see on tõesti küsitav?Olen kuulnud paljude valdade kohta kuidas on tehtud seal korda põhiliselt need kodukandid,kus elavad vallabossud ise aga ülejäänud osa on hoolimata,….kas nii on siis õige või?Las olla üks ja kõik ühine,siis paistab ,kuidas asjad toimivad?Ehk on igal valla bossul siis võimalusi vähem ainult hoolida oma kodukandist,kui üks suur Omavalitsus.
Jätaks ujumiskoha Atlasse siiski alles.
Miks oli siia kirjutisse vaja jälle tuua see Atla sadama jutt ja veel lisaks kajastada seda värki just vastupidi kirjutise mõttele?!
”…Kindlasti jätab rahva arvamuse väljaselgitamisele oma jälje Lümandas Atla sadama ümber toimuv. Eelmisel nädalal jagasid Lümanda valla juhid Kärla volikogu liikmetele selles küsimuses selgitusi.
Saime informatsiooni otseallikast, et mitte kujundada oma arvamust pelgalt meedias levitatu põhjal. Selge on ka see, et selle sadama vaidlustele tuleb lahend alles kauges tulevikus. Meie riigi kõige pikema vinnaga protsessid käivad ju õigusemõistmise valdkonnas. Enamasti juhtub nii, et kõrvalseisja ei mäletagi enam otsuse teadasaamisel, millest asi õigupoolest alguse sai. Õigusemõistmise valdkonnas mingit tulemust ennustada on aga kõige tänamatum tegevus üldse. Üks on selge, sadam on olemas, toimib ja küllap vaidlusele ka ükskord lõpp tuleb.
…”
???
Kas need selgitused erinesid kuidagi sellest, mida Lümanda valla juhid (SHs volikogu esimees, MMis vallavanem) on kirjutanud mõlemas ajalehes või Kolme valla rahval on aeg otsustada kohvipaksu pealt?
Kolme (kahe) valla rahval on ju kõige otsesemaks teeks just need asjaosaliste kirjutised, see mida räägib vallarahvale asjast Kärla volikogu liige on ju lihtsallt tema arusaam asjast.
Probleem saab alguse juba sellest, et mitte ”kõrvalseisja ei mäletagi enam otsuse teadasaamisel, millest asi õigupoolest alguse sai” vaid ”kõrvalseisja ei saagi aru, milles probleem on” kuna igasusugu vahtu on asja ümber nii palju!
Olen lehtedest lugenud, et probleemid on Kuivastu, Virtsu, Triigi jne sadamates, et parvlaevad kriibivad põhja, et Ruhnu sadama lähistel Runo sõitis millegi otsa jne. Atla sadama probleemidest ei ole mina küll midagi kuulnud. Probleem on ju Euroopa Liidu struktuurifondide rahastuse võimalikus väärkasutamises, mis võib Lümanda valla pankrotti viia!
Hääletan ühinemise poolt!
Mina juba hääletasin poolt
Kes ühinemise poolt, kes mitteühinemise poolt. Vastu ollaks võõraste võlgade tasumisele ja oma asjapulga kadumisele, kellel vajadusel nööbist kinni võtta.
Valli tõi teise asjana välja selle, millest eriti ei taheta rääkida/kirjutada.
Peale ühinemisotsust tulevad kohe erakorralised uue valla volikogu valimised!
Hetkel on KaKäLü volikogudes kokku 15+11+9=35 inimest, UUE valla volikogus on 19 kohta. Ligi pooled — 16 praegust otsustajat on edaspidi kõrvaltvaatajad.
Just sügisel olid valimised. Oletame, et samad inimesed kandideerivad, samad inimesed valivad ja valivad samad inimesed, kelle nad valisid ka sügisel.
Sügiseste valimistulemuste põhjal tegin arvutused, kes on uues volikogus, kes mitte. Esimese rehkendusega läksin veidike alt, sest ei arvestanud sellega, et paljud volikokku pürgijad kandideerisid üleestilistes nimekirjades (erakondades) ja nimkirjade liitmine muutis volikokku pääsejate nimekirja (volikokku saaks paar inimest, kes hetkel üldse ei olegi volikogus, seega 18 praegust otsustajat on edaspidi kõrvaltvaatajad). Koalitsioonid/opositsioonid mängitaks ka kindlasti ümber.
Edasise elu põhiküsimus, peale liitumist, peitubki just selles, kes on volikogus ja kes ei ole!
miks ei küsi see valla hääletus PIN2 numbrit? andsin oma ei hääle,sest leian,et ülesaaremaaline vald on arukam käitumine,kui praegu rahalaeva valik
Oled ikka rumal oma Ei-hääletamisega! Ülesaaremaalise valla poole ju sellega just liigutaksegi!!! Aga sa oma Ei-ga annad hoopis vastupidise signaali, arulage kodanik!
Õnneks saab häält kuni hääletuse lõpuni muuta.
Saaremaale üks vald. Valdade palkadel olevad ametnikud muidugi lohistaks seda mõisakõit jätkuvalt edasi. Kahju, et vaadatakse ainult enda tuludele.
Kolme valla ühinemise lora on tobe. Eelistan ühtset Saaremaa valda ja jutul lõpp. Pole siin arutada midagi. Kolme valla praegused juhid jäävad kompententsusest kõvasti alla…. ju nad saavad ise ka aru!