Leisi vald hakkab võitlema kolemajade vastu (3)

Leisi vallavalitsus asub pidama võitlust nn kolemajadega Leisi alevikus, Karja ja Oitme külas. Kui seni on nad teinud ettekirjutusi ja märgukirju, siis nüüd koostab vallavalitsus ettekirjutuse koos sunniraha määramisega.

“See on olnud teema läbi aastate ja seni ei ole mõjutusvahendit olnud, aga tundub, et ainult rääkimine ei toimi,” ütles Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep, lisades, et umbes pooled kolemajadest on likvideeritud, lammutatud ja platsid puhastatud, kuid kolm-neli kolemaja Leisis, Karjas ja Oitmel muudkui ootavad korrastamist-lammutamist. “Need on sellised majaomanikud, kes on lubanud, aga tulemust ei ole,” ohkas Mõtlep.

Eeldatavasti lähevad kirjad välja enne suvepuhkusi. Kui suurt sunniraha Leisi vald rakendama hakkab, ei osanud Mõtlep veel öelda. Lisaks sunniraha määramisele hakkab Leisi valla heakorrakomisjon silma riivavaid objekte ära märkima, et maja omanikul tekiks häbitunne.

Leisi valla kolme kolemaja lammutamisele aitas kaasa riigipoolne ühekordne lammutustoetus, mida hakati maksma kasutusest välja jäänud endiste kolhoosiaegsete majade lammutamiseks.

Orissaarel pole lammutuseks raha

Orissaare vallavanem Vello Runthal sõnas, et Orissaare vallas kolemajasid eriti ei ole. “Valla oma majadest on probleemseim ehk Sadama 4 Orissaare alevikus,” tõi Runthal välja, lisades, et talle ei meenu, et vallas oleks kellelegi kolemajade eest trahvi tehtud, kuid hoiatuskirju on küll saadetud.

Millal lammutatakse siis lõpuks elamiskõlbmatu Sadama 4 elamu? Runthal vastas, et lammutaks kohe, kuid selleks on raha vaja. Ilmselt tuleks krunt maha müüa, et las siis uus omanik lammutab, arvas vallavanem.

Kuressaare linnavalitsuse ehitusjärelevalve spetsialisti Aivo Kesküla sõnul tegeletakse Kuressaare nn kolemajadega igapäevaselt. Sunniraha saab nõuda, kui hoone omanikule on tehtud ettekirjutus puuduste kõrvaldamiseks, kuid omanik jätab selle täitmata.

Kesküla sõnul tehakse märgukirju ja ettekirjutusi üsna tihti, sunniraha nõudmiseni jõutakse harvem, kuna omanikud on pigem nõus puudused kõrvaldama. Samas on neid, kes maksavad korduvalt. Sunniraha saab nõuda ohtu kujutavate hoonete puhul.

Korda tegemine on kallis

Nn kolemajade omanikud toovad tihti põhjenduseks, et hoone korda tegemine on väga kallis, eriti juhul, kui oma tingimused seab sellele ka muinsuskaitse.

“Aeg-ajalt on näpuga viibutajad nõu andnud, et kui hoone korras hoidmine käib inimesele üle jõu, siis võiks ta selle ju maha müüa,” märkis Kesküla, kelle sõnul on kolemaja müümine üsna raske, sest enamasti ostetakse ikka enam-vähem korras hooneid.

Teoreetiliselt on linnavalitsusel võimalik hooneid ka sundvõõrandada, kuid seegi on üsna kallis – ise korda tegemine nõuab raha, lisaks hilisem ülalpidamine.

Samas ei saa Aivo Kesküla sõnul iga hoone puhul ka rahapuuduse taha peituda, küsimus on ka omanike suhtumises. “Hiljuti oli positiivne näide sellest, et “kus viga näed laita, seal tule ja aita”, kui grupp inimesi läks ja aitas majaomanikku, kelle elamine on paljudele pinnuks silmas olnud. Kui hoov on korras, siis ei paista ka vanad ja väsinud majad nii koledad,” rääkis ehitusjärelevalve spetsialist Lootsi tänaval korda tehtud hoovile viidates.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 108 korda, sh täna 1)