Linna rahakoti sisse ja elule otsa vaadates (15)

Hea tööl käiv kuressaarlane, sa saad aastas keskmiselt ligi 8000 eurot palka oma rahakotti, kui kõik maksud on makstud. Nii näitavad maksu- ja tolliameti andmed. Su kodulinn saab sinu käest rahakotti ehk linnaeelarvesse aastas ligi 1200 eurot. Teisisõnu 11,6% sinu aastasest brutopalgast, nagu seaduses määratud. Statistikud avalikustavad aeg-ajalt, et üle poole su kulutustest võtavad toit, kodu ja bensiin. Kuid 1200 eurot, mis sa linnale maksad – millele see kulub?

Kujutlegem nüüd, kui kogu su elu Kuressaares hõlmaks üht aastat ning võtame aluseks käesoleva aasta. Sa sünnid Kuressaare linnas ja saad kohe sünnitoetusena 200 eurot. Edasi viib su tee ühte meie viiest lasteaiast, mis on linna ülalpidamisel, su vanemad maksavad toidu- ja õppekuluraha ehk ca 20% lasteaia kogueelarvest.

Maksumaksjaid alla poole

Edasi astud sa ühte meie linna kolmest koolist, mille kulud jagunevad pooleks linna ja riigi vahel. Käid huvikoolides, spordiringides – mis on täielikult linna ülal pidada –, laenutad raamatukogust ja käid teatris, mis on samuti valdavalt linna ülal pidada. Kui kodu lood, saad linnalt veevärgi- ja tänavate korrashoiu teenust, ka prügivedaja hangib linn. Kui oled tubli ja hakkaja, võid saada linnalt mõne stipendiumi, toetust projektitegevuseks. Käid Kultuurivara – mida linn ülal peab – korraldatud ja vahendatud kontsertidel. Ja kui sa oled vana ja üksi, siis sõidad bussiga linna kulul ja elad hooldekodus linna kulul. Matusetoetust sa sel aastal ei saa.

Kõik eelnimetatu võtab enamiku 1200 eurost, mis sina, tööl käiv kuressaarlane, aastas linnale maksad. Kokku on meid kõiki Kuressaares ligi 14 000 inimest. Alla poole meist – ligi 6500 – on maksumaksjad, kellelt see 1200 eurot tuleb. Pea 400 meist on töötud. Üle poole meist on ülalpeetavad ehk lapsed ja kõrges eas pensionärid.

Üle poole linna kogueelarve rahast kulub haridusele ehk lastele. Üha suuremaks kasvab linna elanikkonnas pensionäride osakaal, linna eelarve seisukohast ülalpeetavad, kellelt linn eelarvesse jagatavat raha ei saa. Veel enam, juba teist aastat oleme ise ületanud selle piiri, kust algab ülalpeetava staatus: sel aastal saab linn üle 60 000 euro riigieelarve tasandusfondist toetust, eelmisel aastal oli see ligi 12 000. Üle-eelmisel polnud seda toetust üldse vaja. Toetuse eesmärk on kompenseerida linna elanike arvu vähenemisest tingitud maksulaekumise vähenemist. Eelmisel aastal kaotasime pea 300 elanikku, mis rahas tähendab 360 000 eurot. Pange tähele, riik kompenseerib meile 1/6 kaotatud tuludest. 300 000 on läinud. Kas jäädavalt?

Väikesed ja suured, argised ja lennukad

Meie teha on see, kas hindame klaasi pooltühi või pooltäis olevaks. Ja mitte ainult – esimest korda on kuressaarlastel võimalik otse ja aktiivselt linnaeelarve kasutamisse sekkuda. Veel viimaseid päevi saab teha oma ettepaneku Kuressaare esimesse kaasavasse eelarvesse, hiljemalt 18. mail kas internetis kaasaveelarve.kuressaare.ee või paberil linnavalitsuse fuajees. Küll ülalnimetatust kümme korda väiksemas summas ehk 30 000 euro ulatuses. Keegi ei keela aga seda 30 000 eurot kasutada nii, et sellest kunagi kasvab 300 000 väärtuses kasu. Võib-olla polegi see tuleviku 300 000 ühikut eurodes, vaid hoopis sammude arvus, kasutuskordades, heast tujust tingitud naeratuste arvus.

30 000 eurot saab vaadata ka nii, et see on sinu 25 tööaasta panus linna. 25 aastat on pikk aeg. Milline on Kuressaare 25 aasta pärast? Kindlasti väiksema rahvaarvuga, kuid kas seetõttu ka tingimata õnnetum ja hädisem? Milline võiks olla Kuressaare 25 aasta pärast, milline ta peaks olema? Sinu ettepanek saab Kuressaaret aidata, see tähendab, meid endid aidata, ja juba märksa varem kui 25 aasta pärast.

Ettepanekuid võib kaasavasse eelarvesse teha väikseid ja suuri, argiseid ja lennukaid. Mõne ammuse kitsaskoha leevendamiseks, millegi üheskoos tegemiseks, millegi täiesti uue algatamiseks. Pole oluline, kas see tegevus on juba linnaeelarves sees või niikuinii plaanis: kui rahvas otsustab, saab üht või teist tegevust oma ettepaneku ja häälega pingereas ettepoole nihutada.

Mis teha aga siis, kui on tunne, et ideid pole ja elluviijaid napib? Siis anna vähemalt teatepulk edasi, räägi Kuressaare kaasavast eelarvest oma sugulastele-sõpradele-tuttavatele mandril, välismaal õppivatele noortele, saarel suvitajatele, külas käivatele sõpradele. Kuressaare kaasav eelarve on avatud kõigile, pole tähtis, kus ettepaneku tegija elab või asub. Kaasava eelarve puhul on nii, et vaikimine hõbe, rääkimine võib olla aga kulla väärtusega, kui hea mõtte vaka alt välja tood. Kui hea ettepanek sel aastal kaasavasse eelarvesse ei mahu, jõuab see igal juhul linnavalitsuse ja -volikogu töölauale.

Mai Takkis, rahandusnõunik
Merit Karise, arengukomisjoni aseesimees

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 541 korda, sh täna 1)