Lähme appi

Eile Kuressaare gümnaasiumis toimunud esmaabivõistlus paneb imestama, kui tublid on tänapäeva noored. Sadakond võistlejat näitas oma teoreetilisi teadmisi ja osaleda soovijaid olnuks rohkemgi.

Päris elus erineb kannatanu kummist mannekeenist, mille peal elustamist harjutati, ilmselt oluliselt. Ja kas 4. klassi tüdruk tegelikult suudaks 150-kilost teadvusetut meest külili pöörata, et see enne kiirabi jõudmist ei lämbuks?

Olulisim on aga see, et noored on teemaga kokku puutunud ja valmis hädaabinumbrile helistama, kui sõbraga mingi õnnetus juhtub, mitte ei jookse karjudes eemale.

Vähem tähtis ei ole ka oma igapäevategevuse läbi mõtlemine, et õnnetusi vältida. Hädaolukordi päris ära hoida ei suuda ilmselt keegi. Ja kas see ongi koolilaste puhul esmatähtis? Piisab sellest, kui nad koduses majapidamises ohuallikaile vanemate tähelepanu juhivad. Ning kui mänguhoos siiski äpardus juhtub, suudab esmaabikursused läbinud noor verd jooksvale haavale sideme teha. Siiski tuleks ohuolukorras esmalt helistada hädaabinumbril 112, sest tihti on just abivajajani jõudmiseks kuluv aeg määrava tähtsusega.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 137 korda, sh täna 1)