Purustatud Eikla koolimaja pandi kergliiklustee sisse (FOTOD) (6)

ESIMESENA KOHAL: Esimesena jõuavad finišilindini ja selle alt läbi Reelika Seema ning väikesed ratturid Mia Marii Vinni ja Gregor Hein. Foto: Sander Ilvest

Vastvalminud kergliiklustee Kaarma vallas avas kolmapäeva õhtul Muratsist startinud ratturite seltskond.

Kuigi polnud veel isegi hämar, särasid tänavavalgustuslambid vastvalminud kergliiklustee ääres juba enne kella kuut õhtul. Üle sõelmetega kaetud tee linnapoolse otsa oli veetud lint, mis Muratsist sõitu alustanud ratturite ja poolel teel nendega liitunud jooksjate seltskonda ootas.

Ja peagi nad saabusid – rattasadulas kõrvuti sõitmas Kaarma vallavanem Andres Tinno ja Kuressaare linnapea Hannes Hanso koos vallaametnikest ning lastest ja täiskasvanud vallaelanikest koosneva saatjaskonnaga. “Hea ja lahe oli sõita,” leidsid mõne kilomeetri kauguselt finišisse pedaalinud õde-venda, üheksa-aastane Klara Mia ja kaheksane Kasper Kuusk Muratsi külast, kes osalesid rattasõidul koos ema-isa ja kahe väikese õega. “Ära küll ei väsinud,” kinnitas Kasper.

“Sile, tuled põlevad – kõik nagu peab,” kiitis tee kvaliteeti rattasadulas katsetanud vallavanem Andres Tinno.

Meeltmööda oli uus tee ka Kuressaare linnapeale Hannes Hansole, kes on kaherattalisega maakera mõõtnud igasugustes oludes. “Tubli töö,” tunnustas ta tee ehitajaid.

Tee ehitas AS Level ja elektritööd tegi Eltel Networks AS.

“Kõige raskem lõik oli seal kaskede juures,” osutas Leveli töödejuhataja Kalle Voog. “Seal oli kõige vesisem. Ja hoiuala oja juures. Siin põllu ääres lagedal läks töö kiiresti.”

Tee ehitamisel kasutati ka Eikla koolimaja lammutamisest saadud materjali. “Kõik on sinna kaskede taha tee sisse maetud,” viitas Voog. Töödejuhataja kinnitas, et sõelmetega teel on hea sõita ka vesiste ilmadega: “Kate on ilusti kinni rullitud – nagu betoon.”

Marientalist kergliiklustee alguseni tuleb ratturitel ja jalakäijatel siiski veel mööda maanteepeenart liikuda.

“See osa kergliiklusteest on tõesti puudu,” märkis Hannes Hanso. “Mõelda võib selle rajamisele küll – loogiline see ju oleks. Millal see lõik kord tuleb, praegu lubada ei saa. Eelarve on üsna pingeline, pealegi vajavad ümbertegemist kogu Tallinna tänav ja keskväljak.”

“Tegelikult on linnal tulla 150 meetrit ja meil, vallal, vastu tulla 250 meetrit – see ei tohiks üle jõu käia,” leidis Tinno.

Küsimusele, millal kergliiklustee asfaltkatte saab, vastas Andres Tinno: “Asfalt teeb selle tee kaks korda kallimaks, samas on üheksakümmend protsenti tee funktsioonist praegu täidetud. Rulatamine jääb küll ära, aga see, et inimesed saaksid ohutult liigelda, on kõige tähtsam.”

Koos valgustusega läks kergliiklustee maksma 200 000 eurot.

“Kui asfalt peale panna, läheks teine kakssada tuhat,” märkis Tinno. “Äkki on targem kahekümne tuhande eest hoopis Vaivereni jätkata?”

Küsimusele, kas kergliiklusteed on kavas juba tuleval aastal pikendada, vastas Andres Tinno: “Teeme selle nimel tööd.”