Ukraina äärmuslased: reaalne oht või liialdatud jõud? (2)

MARSIVAD: Ehkki kevadise Kiievi tänavatel võib praegu sageli näha inimesi, kellele meeldib uhkustada natsliku sümboolikaga, arvavad asjatundjad, et nende võimalused võimutüüri juurde pääseda pole kuigi suured. Pildil olevate noorte särgil on lause “Meine Ehre heißt Treue” (“Minu au on truudus”) – Relva-SS-i moto. Foto: Kyivpost.com

Mõni aeg tagasi näidati telekanalil Deutsche Welle jutusaadet, kus erinevate riikide eksperdid vaidlesid parempoolse radikalismi, natsionalismi ja ksenofoobia teemal Ukrainas ja teistes Euroopa riikides. Asjatundjate arvates on jutud äärmuslaste suurest mõjuvõimust liialdatud.

Kui uskuda Kremli kontrolli all olevat meediat, siis toimus Ukrainas veebruaris fašistlik riigipööre ja võimu haaras hunta, Kiievis pesitsevad aga banderalased, neonatsid, antisemiidid ja marurahvuslased. Kõige selle tagajärjel võimutsevat Ukrainas nüüd paremradikaalne diktatuur.

Sääraste väidete kinnituseks tuuakse tavaliselt radikaalsete jõudude osavõtt Maidani sündmustest (ukr k Майдан Неза-лежності ehk Iseseisvuse väljak, mis asub Kiievi kesklinnas) ja nende kuulumine Ukraina omakaitseüksustesse.

Veel pole Kremli-meelne meedia rahul sellega, et Ukraina praeguse üleminekuvalitsuse ja teiste võimustruktuuride koosseisus on marurahvusliku erakonna Svoboda esindajad ja et ühiskonnale tervikuna avaldab mõju paremäärmuslik ühendus Paremsektor (ukr k Правий сектор). Muide, viimasel ajal on ka Euroopa ajakirjandus tervikuna selle üle muret tundma hakanud.

Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.