6. november 1955. Ida-Saaremaa, Kõrkvere küla, Pae sadam. Teekond algas kella viie paiku tihedas varahommikuses sajus. Vali vihmapladin summutas paadimootori juba niigi summuti abil vaigistatud popsumise.
Ainult kass jäi neist tühja majja maha. 48-aastane Eduard Õun, tema mõned aastad noorem naine Mary ja 62-aastane ämm olid võtnud ette ohtliku meretee Rootsi.
Navigatsiooniks oli julgetel merepõgenikel kaasas kooliatlasest välja rebitud kaart, kompassi järgi hoidis mees läänesuunda ja 32-tunnise mereretke järel jõuti enam kui kahesaja kilomeetri kaugusel asuvale Gotlandi saarele.
Põgenikud nägid oma teel kokku 14 patrull-laeva ja Läti rannast “pühkisid” helgiheitjad pidevalt merd. Ühest piirivalvekaatrist möödus presendiga kaetud mootorpaat vaid mõnesaja meetri kauguselt.
Edasi loe laupäevasest Saarte Häälest.
On keegi ka uurinud, mis kassist sai? Läks naabrite juurde?
Kass hakkas partorgiks
Kura väina valvasid 3 piirivalvekaatrit. Üks keskel, üks Sõrve ja teine Läti pool.Kalatraalid pidid läbi sõitma keskmise kaatri juurest.