Puuetega inimeste hinnangul on kavandatava töövõimereformi üks oluline probleem töövõimetoetuse vähendamise piir, sest piirmäära liiga madalale toomine karistab neid puuetega inimesi, kes võiks enim tööturul panustada.
“Suurimaks murekohaks on jätkuvalt töötasu piirmäär, alates millest hakatakse töötava puudega inimese töövõimetoetust vähendama,” lausus Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIK) juhatuse esimees Monika Haukanõmm.
Reformiplaani kohaselt hakataks töövõimetoetust vähendama, kui osalise töövõimega inimene teenib kuus 641 eurot brutotöötasu ning toetuse maksmine lõpetatakse 1005 euro teenimisel. See ei arvesta, et puudega kaasnevad tihti olulised täiendavad kulutused ning piir seatakse 2016. aastaks, mis ajaks on inflatsioon selle väärtust kahandanud, rõhutas ta.
“Kui puudega inimene on vaatamata oma tervislikule seisundile suutnud õppida, leida ja säilitada tasuva töökoha ning igapäevaselt kanda suuremaid kulusid seoses töölkäimisega, ei tohi riik võtta inimestelt motivatsiooni ennast pingutada ning tööga elujärge edendada,” lausus Haukanõmm. EPIK ettepanek on siduda toetuse vähendamise piir keskmise palgaga, et puuetega inimestel jääks toetusest võimalus katta tööl käimisega kaasnevad suured lisakulud nagu näiteks kulutused invatranspordile, tugiisikule, isikliku abistaja viipekeele tõlketeenusele, mida ei suuda katta kohalikud omavalitsused.
EPIK rõhutas koos liikmesorganisatsioonide esindajatega 15. aprillil sotsiaalministeeriumis reformi eestvedajatega kohtudes, et töövõimetoetuse seaduse eelnõu on tänu läbirääkimistele muutunud paremini rakendatavaks.
“Oleme korduvalt teinud täiendava ettepaneku lisada töötukassa poolt pakutavate meetmete hulka täiendav, töölkäimist toetav toetus ja teenus. Praegu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstav töötamistoetus on alakasutatud. Meie ettepanek on viia nimetatud toetus töötukassa alla, kust on võimalik abivajajal saada toetust või teenust tööl käimisega seotud kulude katmiseks,” lisas Haukanõmm.
EPIK on 21 aastat tegutsenud katusorganisatsioon, mis ühendab ligi 220 puuetega inimeste organisatsiooni ligi 30 000 liikmega, esindades 144 000 puudega inimest üle Eesti.
Loading ...
Kahjuks on puudest saamas paljudele inimestele investeering tulevikku. Kui puuet ei saada kätte ühest komisjonist siis saadakse see järgmisest, täpselt nii kaua kui lõpuks on see käes.
Võtame need Peipsi äärsed vallad, kus 20-30% inimesed on puudega!!!. Sellisel juhul tuleks need inimesed Peipsi äärest evakueerida, tundub et looduslikud tingimused on seal inimvaenulikud. Tegelik põhjus peitub vast selles, et need inimesed pole oma elus sellist tööd teinud, mille pealt oleks ka makse makstud. Kurke tomateid, sibulaid, kala jne. on ju turul nii tore müüa, nüüd on aga häda käes – pensioni ei ole inimene mitte sendi eestki kogunud. Mis muud siin aitab, kui vaja omale puue sebida. Suur hulk puude taotlejaid või nende omajaid lähtuvad “Peipsiäärsete” praktikast.
Sinna Peipsi äärde ongi alles jäänud töövõimetud, kes jah napile pensile sibulakasvatusega veidi lisa saavad. Töövõimelised on sealt töötuse eest kõik kas Tallinna või välismaale pagenud. Sama lugu Lõuna-Eestis. Valgas, Võrus lõhutakse juba tühjaks jäänud korterelamuid, Ida Virumaast üldse rääkimata.Ei maksa puudega inimesi mõnitada, ükspäev olete äkki ise samas seisus!
Ka metel maal ongit paes jäänd need keda kuskil äi vajata, kõlbmatud! Külakaupluse tagaseina toetajad, ilma nendeta oleks maakauplusel kriska! … aga kuram! Nad aga on aastaringsed napsikõrvased, valimata seltskonna seltskonnalisandid! Kui nüüd tulevikus liita see tegevus ka ametiregistrisse siis oleks me ettevõtlusel ja riigimaksetel tulevikku! Kutselised vabaaja- ja puhkusekaaslased võiksid ka mittetulundusühingutesse kuuluda või siis FIE – dena äriregistris pesitseda. Seda võib ju samastada – enda keha hävitamise ehk müümise või kupeldamisega, seltskonna huvides. Paes aga see ehk pensilisa ja pagan, mustalt!
Noh jah, vaada, raha vedel ikka maas, ole aga mees ja korja kogu!
ja koolitajatel oleks jälle tööd!