PRESSIKONVERENTS: Saaremaa meediast ainsana ühinemisläbirääkimiste pressikonverentsi vastu huvi tundnud Saarte Hääle ajakirjaniku Raul Vinni (keskel) küsimustele vastasid (vasakult) Ülar Tänak, Urmas Lehtsalu, Tiina Luks, Mart Maastik, Jaanika Tiitson, Andres Tinno ja Koit Kelder. Foto: Sander Ilvest
Kolme Saaremaa valla ühinemisel ei peeta suurt rahalist kokkuhoidu eesmärgiks omaette, pigem tahetakse sama raha eest saada paremat ja asjatundlikumat tulemit.
Rääkides kõikvõimalikest valdade ühinemistest on alati esile tõstetud ka kulude kokkuhoidu ametkonna ja juhtimise pealt. Seda rohkem küsimusi tekitas ühinevate valdade juhtide mõni aeg tagasi väljaöeldud seisukoht, et kedagi ei koondata ja tööjõudu üle ei ole. Võib juhtuda, et töötajaid on isegi puudu.
Ühinemislepingu koostamise lõppkoosolekul esmaspäeval Lümandas selgitati ka seda mõtet, mis on paljudes arusaamatust tekitanud. “Kulude kokkuhoid pole kunagi olnud eesmärk omaette,” kinnitas ühinemisläbirääkimiste koordinaator Koit Kelder, pidades silmas Lümanda, Kaarma ja Kärla valla ühinemist.
“Ütleme nii, et lauskoondamist ei tule, tuleb spetsialiseerumine,” märkis Kaarma vallavanem Andres Tinno. Tema sõnul tuleb ametikohtade osas ajapikku kindlasti korrektuure teha, kas või juba pensionile minejate arvelt.
Kärla vallavanem Tiina Luks ütles, et tegelikult ei ole kolme valla ühinemise kontekstis kunagi esile tõstetud ametkonna vähenemist. Küll räägiti seda juttu siis, kui teemaks oli terve Saare maakonna ühendamine üheks omavalitsuseks, millest aga asja ei saanud. “Praegu tõesti kedagi üle küll ei ole,” ütles Luks, lisades, et esimesel aastal pärast ühinemist on töökoormus ka ilmselgelt suurem. Mis puutub aga pikemasse perspektiivi, ei eitanud ka Luks võimalust, et töökohtade arv väheneb.
Lümanda vallavolikogu esimees Mart Maastik ütles, et ühinemise eesmärk on saada ka paremat töökvaliteeti. Tema sõnul on Lümandal ühinemist vaja juba ainuüksi seetõttu, et väikese valla väikese ametkonnaga ei saa kindlasti sellist kvaliteeti, nagu seda saaks suures vallas ja rohkemate spetsialistidega. “Sama summa eest saame paremat tööd,” märkis Maastik. Kui praegu on nii, et igas vallas tegelevad ametnikud kõikide asjadega, siis tulevikus saaks tööülesandeid jagada kitsamas liinis.
Uue ühendvalla eelarves peaksid juhtimiskulud võtma eelarvest ca 10%, mis on Lümanda vallavanema Jaanika Tiitsoni sõnul hea näitaja. Praegu on ühinevatest valdadest suurim juhtimiskulu, üle 10%, Kärlal. Teistes valdades jäävad juhtimiskulud veidi alla 10%.
Volinikud peavad selgitama
Kõigi kolme vallavolikogu esimehed kinnitasid nii pressikonverentsil kui ka eile Kadi raadios, et rahvahääletuse tulemusel on kindlasti suur kaal ka volinike lõplikul ühinemisotsuse tegemisel. Teadupoolest peab ühinemise kohta rahva arvamust küsima, kuid see ei ole lõppotsust tegevatele volikogudele siduv.
Lümanda volikogu esimehe Mart Maastiku sõnul näitab rahvahääletuse tulemus ühelt poolt seda, kui hästi on volinikud suutnud oma valijatele ühinemisvajadust selgitada. Sest volinikud on ses teemas ilmselgelt rohkem kodus kui tavaline vallakodanik. Teisalt arutasid vallavolikogude esimehed, et inimesed on ju ise volikogu koosseisu otsustama valinud, kuid samas ei ole volinikud seotud kindla mandaadiga.
Kindlasti loeb palju ka see, milliseks kujuneb rahvahääletuse osalusprotsent ning poolt- ja vastuhäälte osakaal.
Loading ...
Täiesti nõus , et volinik on ühinemisteemas rohkem kodus , kui vallakodanik . Aga mida olete selleks teinud , volinikud , et kodanik oleks ka sama tark ? Ei otsi me kõik mööda internetti taga infot ühinemisest ja ka näiteks Kaarma valla kodulehel ei olnud ühinemise kohta seda ~ühinemise seadust ~ , mida lahkelt tutvustas lugejatele ~Volli~ , oli ainult ajagraafik .
Spetsialiseerumisest . See on hea , kuid ei loe kuskilt välja ka ametnike isiklikku vastutust oma töö eest . Seoses U . Sepa kohta minu poolt vallavanem A. Tinnole esitatud küsimusele , vastas ta , et kes teeb , sellel juhtub ja et see on täitsa loomulik , et vallakodanikud käivad vallaga kohut .
Kaua mõtlete sõita saanil ~kes teeb , sel juhtub ~. Kui spetsialiseerunud ametnik ikka teaks , et vastutab oma töökohaga oma töö eest , küll siis kontrollitaks ka oma töö üle mitmekordselt .
Ja ei ole nõus , vallavanem A.Tinno , et vallaga kohtuskäimine on loomulik . Seda tehakse ikka juhul , kui ametnike tõõalane lohakus on viinud konfliktini kodaniku ja valla vahel .
Miks küll selline kiirustamine sellise üliolulise teemaga? Kui küsid,siis keegi ei anna vastust -millist tulekahju sellise tempoga kustutatakse?
Mis kiirustamine, haldusreformist on aastaid jahutud. Tegusid on vaja !
jajaa. ja siis sellest kolme valla ülikiirest liitumisest,kus inimesed ei tea,mis neist 3 aasta pärast saab, on tõesti aastaid jahutud.
Arvata on et aastast 2017 on kool vaid Kuressaares,hea kui algklassidki Kärlasse koos lasteaiaga jäävad.Sest lastevedu ühte majja on odavam,kui 3 maja pidamine koos töötajatega.
Mina Lümanda elanikuna olen ka vastu.Ma saaks aru kui üle Saaremaa ühinetaks ja sellega sihuke valu taga oleks,aga praegu…andke andeks-kelle huvides?
Selline ühinemine on täiesti mõttetu. Eriti kõige kaugemate maanurkade jaoks. Ühtegi konkreetset näidet ka ei ole ühinemise kasumlikkuse kohta. Ainult üldsõnaline jutt.
Ei ole ühinemise poolt.
Eks ‘oravad’ ehitavad nüüd linna ‘piiramiseks’ suuremat ‘kantsi’. Tegelikult on põhjused väga lihtsad. Esiteks saab riigilt ühekordse suure rahalise toetuse. Teiseks, igale valitsejale meeldib (on kasulikum) senisest suurem arv maksumaksjaid ja suurem ühiskassa. Sogases vees võib teinekord väga edukalt ‘kalastada’, seda ärimehed teavad.
Pooldan igati valdade ühinemist. Mõelge, kuidas suudab areneda ja kodanike huve kaitsta väike vald, kus halduskulud on nii minimaalsed,et ametnikud ei saa isegi koolitustel käia, kus üks ametnik täidab mitme ülesandeid ja ei jõuagi teemadesse süveneda? Ja võrdluseks, mida suudab suurem vald, kus ametnikud on spetsialiseerunud?
osad läksid kolhoosi ka suure innuga.