AJALOOLISED TAIMED: Saaremaa muuseumi teadur Sirje Azarov näitab muuseumile annetatud 77 aastat tagasi kogutud herbaariumi, mis oli seni peidus olnud Levala külas ühe maja pööningul. Foto: Sander Ilvest
Eelmisel suvel Pöide vallas Levala külas Härma talu pööningult leitud herbaarium, mille oli kokku pannud 1923. aastal sündinud Aksel Kübar, jõudis pärast kahjurite tõrjumiseks tehtud sügavkülmutamist Saaremaa muuseumisse.
Herbaariumi tõi muuseumisse Akseli õe lapselaps Marlin Pärn. Muuseumi kogusse jäeti viiskümmend hästisäilinud lehte, mis olid varustatud etikettidega. Kokku leiti umbes seitsekümmend lehte, millest osal olid koikahjustused.
Muuseumi teadur Sirje Azarov ütles, et kogu peamine väärtus seisneb selle vanuses. Kogutud on see eelmise sajandi kolmekümnendatel aastatel kahe aasta jooksul. Taimed korjati ühe talu ümbrusest. “Tänapäeval sellist liigirikkust seal maja ümbruses võib-olla enam polegi, sest sel ajal hariti seal põldu ja karjatati loomi,” oletas Azarov. Kuid mõned taimed pärinevad ka Kuressaare kesklinnas ametikooli peahoone kõrval asunud põllult.
Mingeid uusi või Saaremaa jaoks haruldasi taimi herbaarium ei sisaldanud.
Saaremaa ühisgümnaasiumi 1942. aastal lõpetanud Aksel Kübar koostas herbaariumi aastatel 1936–37. Sirje Azarov kiitis koolipoissi selle eest, et taimed on korralikult kuivatatud ja varustatud etikettidega, kus ära toodud isegi mullastikutüüp. Osa taimi oli Kübaral aidanud määrata legendaarne loodusainete õpetaja Aleksander Valsiner.
Aksel Kübara muuseumis säilitatavate mälestuste järgi oli Valsiner õpetaja, kelle tunnis ei tundnud keegi igavust. Sügisel ja kevadel viis ta tunde läbi vabas looduses. “Kogusime taimi, putukaid ja liblikaid ning õppisime neid määrama teatmike abil. [Ta] oskas meis kasvatada püsima jäävat looduse lembust,” on Kübar kirjutanud.
Loodusteadlast Aksel Kübarast siiski ei saanud. Pärast kooli lõpetamist töötas ta aasta Tõlluste algkoolis õpetajana. 1943. aastal astus Kübar Eesti leegioni. Vangilaagrist vabanemise järel teda enam Saaremaale elama ei lubatud. Kübar töötas Püssi jõujaamas ja Rakvere elektrivõrkudes.
Muuseumi herbaariumis oli seni üle 2000 säiliku, selle senine vanim osa pärines samuti 1930-ndatest aastatest. Palju taimi kogus 1950-ndatel Julius Tõll Mustjala kandist. Viimastel aastatel on herbaariumi täiendanud Sirje Azarov ise.
Viimasel ajal on muuseumi loodusosakonnale annetatud mitmeid kivistisi. Toodud on ka hukkunud orav ja kärp, kellest tehti topised. Teaduri sõnul ongi eelistatud need loomad, linnud ja kalad, keda saab näitusesaalis eksponeerida. “Puudu on meie oma Saaremaal lastud hunt ja kobras, keda Saaremaal varem polnud, aga nüüd on. Foto on püsinäitusel kormoranist, kelle vastu rahvas suurt huvi tunneb,” loetles Azarov. Seni on asi nende loomade ja lindude puhul jäänud raha taha, sest topiste valmistamine on kallis.
Loading ...
Lisa kommentaar