Saaremaa päästmine ehk Optimism lekkival laeval (14)

Rahvastiku analüüs näitab, et elanike arv Kuressaares väheneb järgmise veerandsaja aastaga veerandi võrra.

Mu meelest on meie linnapea pullivend – supleb jääaugus ja räägib, et Kuressaare edu võti seisneb selles, et siin on hea elada. Mille poolest on Saaremaal parem elada kui näiteks Haapsalus? Kui Haapsalust pannakse käima uus mugav kiirrong, mis viib vähem kui tunniga Tallinna kesklinna, on Haapsalus parem elada.

Murphy seadused kinnitavad: kui miski untsu peab minema, siis läheb ta täiega untsu. Tänapäeva maailma trendid toimivad mõnikord ennustustest palju kiiremini ja me pole kaitstud selle eest, et 2037. aastaks on meid linnas järel vaid 3000.

Teame lugu kahest piimapütti kukkunud hiirest, kellest üks võttis olukorda kui lootusetut (ja ootas ehk imet) ja uppus, aga teine kukkus siplema, muutes sellega piima võiks ja pääses pütist välja. Kallid saarlased, me peame siplema hakkama.

Töökohtade loomiseks peavad olema eeldused

Piirkonna elujõulisus on eelkõige seotud töökohtadega. Ei piisa aga ainult deklareerimisest, et loome töökohti, põhiküsimus on, milliseid ja kuidas. Enamikul Saaremaa ettevõtete konkurentidel mandril on ilmne eelis: transpordiühendused paremad, tööjõu valik suurem jne.

Näiteks IT-poisid. Võiks ju arvata, et tõsised nohikud, istuvad arvuti taga, töötavad võrgu kaudu – justkui Saaremaa jaoks loodud. Aga võta näpust, Saaremaale tahavad need poisid kõige vähem. Neil on vaja suurt igaõhtust kogukonda, et saaks arvuti juurest ära, ideid leidma, kultuuri tarbima jne. Selle jaoks on parim koht Eestis Tallinn, ka Tartu veab kuidagi välja.

Või võtkem tootmine. Iga masstootmine vajab materjalide kohale- ja kauba äravedu – selleks on Saaremaa mõttetuim koht Eestimaal. Võib-olla ainult Hiiumaa ja Ruhnu paneksid meile ebaefektiivsuse edetabelis ära.

Saaremaa majandust ja seega elu saarel saab päästa vaid üks: asjaolu, et ta on puhta loodusega ja vaatamisväärsustega saar. Millised võiksid olla majandusharud, mida hoida ja arendada? Peamine on turism. Teiseks, inimeste suvekodudega seotud teenindus. Kolmandana on Saaremaal mõtet tegeleda metsanduse ja põllumajandusega, kuigi siin saar eelist ei anna – lihtsalt tooraine ja vahendid on kohapeal olemas.

See, et me, saarlased, oleme nii lahedad, rahuliku talupoja mõtlemisega ega oska õ-tähte hääldada, ei kutsu siia turiste. Tänapäeval on vaja lugu. Ja oma legend Suurest Tõllust on meil olemas, aga seni veel piisavalt pakendamata. Oleks mina linnapea, laseksin muu seas panna Kuressaare vanalinna tosina jagu skulptuure erinevatest Suure Tõllu motiividest – selliseid Brüsseli Pissiva Poisi suurusi. Juurde kirjutaksin Tõllu lood, mis selgitaksid, mis ja kus Saaremaal toimub. Turistid jalutaksid mööda linna ja muudkui avastaksid neid skulptuure ja selle kaudu Saaremaad. Legendid seoksid ka oma rahvast.

Suurim väärtus on puhas loodus

Suurim väärtus on Saaremaa puhas loodus. Hoidkem seda. Täna on suurim oht see, et ise tapame turismi, risustades kodusaare tuulegeneraatoritega. Peame vastu hakkama sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna suuri tuulikuid Saaremaal soosivale poliitikale.

Oleks ainult minu teha, laseksin panna riigieelarvesse raha juurde, et kompenseerida tehtud investeeringud ja kõik juba paigaldatud tuulegeneraatorid Saaremaal maha saagida – jala pealt nagu küpseks kasvanud metsa.
Saaremaa võiks olla Rohelise Energia Maa, aga seda vaid kogukondlikke loodusvaateid mitterisustavate väikelahenduste abiga.

Oleks mina linnapea, laseksin muu seas panna Kuressaare vanalinna tosina jagu skulptuure erinevatest Suure Tõllu motiividest – selliseid Brüsseli Pissiva Poisi suurusi.

Teiseks tuleks vaadata, kuidas turismi ergutada. Meil ei ole vaja luua vaatamisväärsusi, uusi atraktsioone. Loss, Kaali järv ja muu on meil olemas. Kõigepealt tuleb muuta hooaeg pikemaks. Mida rohkem on talviseid üritusi, selliseid nagu Albert Uustulndi laulupäevad, seda rohkem on ka hotelle ja muid ettevõtteid. Seda rohkem töökohti, seda rohkem elanikke Saaremaal.

Tähtis roll võiks olla Kuressaare konverentsikeskusel, kus kehva ilma korral suurüritusi korraldada. Väljaspool hooaega peaksid riik ja erakonnad tooma kõik oma üritused ja konverentsid Saaremaale. Presidendi institutsiooni tegelik panus regionaalpoliitikasse oleks see, kui vastuvõttu korraldataks traditsiooniliselt Kuressaares.

Tallinna lennujaamast ei tohiks saarlast lennukilegi lasta, kui tal ei ole välismaalasele kingituseks kaasas ilusat kvaliteetpildialbumit Saaremaast. Me peame koos siplema!

Kõik meie poliitikud peaksid võitlema selle eest, et lennuliiklus saarega oleks regulaarne – kaks reisi iga päev. Lennukit kasutavad küll vähesed, aga see annab kindluse. Nagu iga paat rannas ei pea uppujat päästma, annab see aga kindluse siinse elu elamisväärsusele.

Saaremaal on palju ettevõtlikke tublisid inimesi, kes on valmis üritustele õla alla panema, aga enamik üritusi ei ole tasuvad. Näiteks on ära jäämas Saaremaa velotuur, motovõistlus lennujaamas jne. Mis oleks, kui võtaks rohkem raha just turistidelt? Seaks sisse turismimaksu 1 euro turisti kohta. Seda on ju lihtne praamipiletiga koos korjata. Raha kasutaks just nende ürituste sponseerimiseks, Saaremaa heakorrale ja ka Saaremaa reklaamimiseks. Ma ei usu, et ükski turist 1 euro pärast tulemata jääks, eriti kui suurem osa sellest rahast läheb sisuliselt nende endi parema puhkuse korraldamiseks.

Olgugi et peame kastma lille, mis tahab ise kaunist õit kasvatada, peame ikkagi hoolega hoidma juba olemasolevaid tootjaid laevaehitajaist kumminubluvabrikantideni. Riiklike institutsioonide Saaremaale toomisel peame olema eriti ambitsioonikad. Näiteks merehariduse osas ei tohiks enne alla vanduda, kui Saaremaal hakatakse andma kõrgemat mereharidust. Haridusasutustel on turismisektoriga koostöös võimalik tööjõudu mõistlikult kasutada ja rakendada õpilasi suvel turismi alal teenindajatena.

Peaksime seadma oma eesmärgiks, et vähemalt Saaremaast saaks kasvav piirkond Eestis peale Tallinna ja Tartu. Meil on selleks potentsiaali. Me ei saa leppida olukorraga, kus elumaja põleb, aga linnapea värvib rõõmsalt saunaseina edasi.

Tõnis Palts
riigikogu liige, IRL

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 032 korda, sh täna 1)