RINGKÄIK UUES KOOLIS: Eile tutvusid ehituse hetkeseisuga Jaanis Prii, TTÜ Kuressaare kolledži direktor Anne Keerberg, 4. kursuse tudeng Signe Lonks ja 3. kursuse tudeng Argo Sannik. Ajutise puitkarkassi asemele tulebki
15 000 eurot maksev disaintrepp. Foto: Sander Ilvest
Kuressaarde ehitatav väikelaevaehituse kompetentsikeskus tellib seaduse sunnil 15 000 eurot maksva kunstiteose, milleks saab olema hoone teisel korrusel asuva terrassini viiv trepp.
“Juba hoonet projekteerides sai ette nähtud, et kunst tuleb viia õue ja see võiks olla rakenduslik. Projekteerides nähti soetatavale taiesele ette ülesanne, et selle kaudu pääseks terrassile,” rääkis Tallinna tänavale ehitatava väikelaevaehituse kompetentsikeskuse juhataja asendaja Jaanis Prii. Praegu pääseb terrassile mööda ajutist treppi.
Peagi kuulutab kompetentsikeskus kunstiteose leidmiseks välja riigihanke.
“Esmaspäeval leppisime konkursi tingimuste koostamiseks kokku sama firmaga, kes aitas läbi viia ka keskuse arhitektuurikonkursi. Paari nädala jooksul saame selle välja kuulutada,” rääkis Prii.
Summa 15 000 eurot on 1% ehituse kogumaksumusest. See tuleneb kunstiteoste tellimise seadusest, mis jõustus 1. jaanuaril 2011 ja mis reguleerib avaliku otstarbega hoone ehitustöödega kaasnevat kunstiteoste tellimise kohustust avaliku ruumi esteetilise rikastamise eesmärgil.
“Olukord on selline, et vähem me ei saa ja rohkem ei taha sinna alla raha panna. Nüüd tuleb lahendus õigesse summasse timmida,” nentis Jaanis Prii.
Selliseid tarbekunstnikke, kes oskavad ja suudavad seda luua, on Prii arvates piisavalt. “Trepp võib olla metallist, võib olla puidust. Miks mitte klotsid, mida mööda saab ronida ja nende peal ka istuda,” pakkus ta välja. Trepp peab vastama teatud tingimustele, ennekõike tehnilistele. Kunstnikule mingeid raame ette ei seata.
Pakkumine on avalik. Saarlased kuidagi eelistatud ei ole. Kuid Jaanis Prii ei usu, et konkurss väga rahvusvaheliseks kujuneks.
Esimeses etapis valitakse portfoolio põhjal välja kolm kunstnikku või gruppi, kellel oleks eelnev töökogemus. Esikolmik valmistab tööeskiisid, mille põhjal selgub võitja. “See erineb arhitektuurikonkursist, kus kõik kandidaadid pidid oma ideed konkreetselt välja joonistama ja vaated tegema, kuid midagi uut selles pole. Näiteks Arvo Pärdi keskuse puhul oli samuti kaks etappi. See tundub kõige ratsionaalsem,” lausus Prii.
Linnakeskkonnas olevate skulptuuride koha pealt aktiivselt meedias sõna võtnud linna arengukomisjoni aseesimees Merit Karise kinnitas, et on ülesandepüstitusega kursis.
Tema sõnul tellitakse tänapäevane, nii praktilise kui ka kunstilise väärtusega teos, mis peab kontseptuaalselt lähtuma merelisusest, innovaatilisusest ja nooruslikkusest. Mõistagi on nõutav ka kunstiliselt kõrge tase ja sobitumine ümbritsevasse keskkonda.
“Kõik see kõlab õigesti ja hästi, ootan huviga pakkumisi ja lõpptulemust,” sõnas Karise.
Loading ...
mida õelda. Paatide jaoks ei ole riigil raha aga mingi jama jaoks küll. Kes kurat peaks küll neid riigiametnikke õpetama.
Artikli kuupäev on vist valesti. See küll 10/04/2014 ei tohiks olla vaid pigem ikka 01/04/2014? Mujale küll ei oskaks paigutada “kunstiteoste tellimise seadust”. Pealegi veel ei ole see osa ehitisest avalikust ruumist peaaegu üldse nähtav – praegu paistab ainult läbi klaasist koridori seinte tänavale ära, aga kui nad sinna kardinad ette panevad siis ei paista see sealt sisehoovist, mis ei ole avalik ruum, enam mitte kuhugi – praegu on see sisehoov veel ainult ühe külje poolt lahti, kuid sinna pidi ju tulema kas mingi kino või Grand Rose juurdeehitus.
milline ebakompetentsikeskus
Riik ei tohiks sellist sahkerdamist lubada. Järgmine kord tuleb mõni kavalpea välja mõttega, et vundament või katus on ka kunst. Kõige kurvem on selle asja juures see, et kõik need inimesed (sahkerdajad) saavad Eesti riigi käest palka ja samal ajal ise skeemitavad Eesti riigi rahaga. Ja nagu näeme on veel uhked selle üle ja lasevad oma kavalusest lausa artikli lehte panna.
Mis JOKK? Häda on selles et selline seadus tehti juba aastaid tagasi. Mäletan et pidin AK’d vaadates teetassi käest maha pillama kui uudistes nägin seda reportaaži ja mingid kunstnikud kiitsid. Iga jumala avaliku hoone ehitusest tuleb mingi % eest KUNSTI osta. Kui ei tee nii siis oled kurjategija.
Jutt on siis seadusest, nimega ”Kunstiteoste tellimise seadus”, mille põhjal lihtsustatult üteldes tuleb selliste projektide puhul 1% eelarvest kulutada kunstile.
https://www.riigiteataja.ee/akt/13335744
Kui see raha kulub trepile, mis kuskile ka viib, siis on väga hea — Eestis on sellist raha kulututatud ka kunstile ”s.tt purgis”(, millest on esteetilistel kaalutlustel sisu ära jäetud).
PS, millal muutub see seadus?
Suvel
Mis muutub?
Järelevalve protsess muutub ja karistused seaduse rikkumise eest karmistuvad.
Sigadus!!!!!
no kõik need kuntsnikud jäävad siis nälga kui seda säädust poleks…
Saamameeste stiil