Eesti Päevaleht küsitles saarte asjatundjaid ja ametnikke ning pani nende vastuste põhjal kokku visiooni, milline võiks olla elu Eesti saartel aastal 2025.
Rahvas valgub mandrile
2000. aastal oli Saaremaal 35 900 elanikku, nüüd on 31 815. Pea kõik vastanud ennustavad rahvaarvu vähenemist. Tõenäoliselt jääb Saaremaale 25 000 elaniku ringis.
Haridusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis nendib, et saartel antav tasemel gümnaasiumiharidus on hea stardiplatvorm Tallinna poole liikumiseks. Gümnaasiumiharidust saab Saaremaal ainult Kuressaares, pakub enamik vastanuid. Ainult mõni üksik lisab Orissaare.
Riigikogu liige Kalle Laanet: “2025. aastal on Saaremaa elanike arv suurem kui praegu. Kasvab ettevõtlike inimeste arv, kes pakuvad tööd saarlastele.” Saaremaa piimatööstuse juht Andi Saagpakk arvab, et nii Saaremaal kui ka Hiiumaal on siis pigem väikesest rahvaarvust tulenev ettevõtluse kriis.
“Saarte elanike arvu mõjutab sissekirjutus. Kui see kaob või muutub, kaotavad väikesaared 20–50% elanikest,” arvab Saaremaa omavalitsuste liidu esimees, Kihelkonna vallavanem Raimu Aardam. Praegu on nimelt paljud väikesaartega seotud inimesed sisse kirjutatud saarel, et tulumaks sinna laekuks.
Põhjamaalaste Eesti saartele kinnisvara ostmise buum on möödas. Saaremaal leidub siiski enesele päris- või suvekodu ostnud välismaalasi, peamiselt soomlasi.
2000. aastal oli Ruhnu saarel 67 elanikku, nüüd on samuti 67. Ruhnu vallavanem Aare Sünter: “Suurt hüpet ei ennusta. Saarel elada soovijaid oleks rohkem, kuid liialt vähe on vabu elamispindu. Aastaks 2025 loodaks elanike kasvu, kuna selleks ajaks on valminud mitu munitsipaalelamut. Püsivalt saarel elavaid inimesi võiks siis olla 80–85.”
Laevaehitus kosub
Laeva- ja paadiehitus on juba praegu üks saarte tunnuseid. Endine Kuressaare linnapea, kultuuriminister Urve Tiidus usub, et tööstusharu maht kasvab: “Lähiajal saab Kuressaares valmis väikelaevade katselabor ja -bassein. Need on rajatud arvestusega, et ehitus ja ka arendustegevus hoogustuks saartel veelgi.”
Endine regionaalminister Siim Valmar Kiisler: “Väikelaevaehituse kompetentsikeskusest on saanud saarte majanduse üks olulisi vedureid.” Kalle Laanet ennustab, et IT-arendussektor võib kolida Tallinnast Saaremaale, sest ühendus mandriga on saavutanud uue taseme.
Kas Saaremaa sild ehk püsiühendus saab valmis? Äkki kavandatakse isegi Hiiumaa püsiühendust? “Annaks jumal, et kumbagi ei juhtuks,” loodab Vormsi vallavanem Tanel Viks.
Urve Tiidus lisab: “Ma ei saa mainimata jätta oma lemmikvisiooni: madalal maa või mere kohal liikuvad sõidukid, mida juba katsetatakse. See võib muuta seniseid arusaamu teedest ja sildadest.”
Siim Valmar Kiisler oletab, et Vjatšeslav Leedo laevamonopol on 2025. aastaks murtud. Kalle Küttis kahtleb selles. Andi Saagpakk arvab: “Leedo firma jätkamine on kõige loogilisem. Riik ei suuda teenust paremini pakkuda.”
Raimu Aardam rõhutab: “Leedo on laevaliikluses ära teinud suure töö. Kui riigi esindajad on loonud olukorra monopoli tekkeks ja ei suuda seda ohjeldada, on tegemist saamatusega.”
Kaali kraater on 2025. aastal üks Saaremaa turismimagneteid, usuvad vastajad. Urve Tiidus: “Mütoloogiline lugu Kaali meteoriidikraatri tekkest on vormistatud põnevaks virtuaalkogemuseks, mida tullakse vaatama lähedalt ja kaugelt. Kaalis asub Saarte Silurimaa geopargikeskus, mis kuulub maailma geoparkide võrgustikku. Kindlasti on Kaali kraatri kui uurimisobjekti vastu suur huvi ka teadlastel.”
Ölu kui Saaremaa bränd
Tõsiasi, et Saaremaa alkohoolseid tunnusmärke Saaremaa viina ja Tuuliku õlut toodetakse mandril, teeb saarerahvale meelehärmi. Kalle Laanet: “Kindlasti saab Tuuliku ölu olema Saaremaa üks brände.” Andi Saagpakk loodab, et 11 aasta pärast on Eesti inimestel hoopis mõistlikumaid ajaveetmisvõimalusi kui viinajoomine.
“2025. aastal ei lahku ükski külastaja saarelt ilma GoodKaarma seebikoja ökoseebita,” usub GoodKaarma ökotalu seebimeistrist perenaine Ea Velsvebel Greenwood.
2025. aastaks on nii Saaremaa kui ka Hiiumaa ühe vallaga omavalitsused. Kihnu, Ruhnu ja Vormsi säilitavad omavalitsuse staatuse, mis on ainus võimalus omapära püsimiseks.
Artikkel ilmus täismahus eilses Päevalehes.
Loading ...
Tiidus jälle suur ekspert.
Kahjuks ei loe kirjutisest välja, kelle arvamus (või hoiatus) on see kirjutise viimane lõik.
MINA usun, et aastaks 2025 on haldusreform toimunud ning loodud toimiv kahetasandiline halduskorraldus (sisuliselt on riigireformiga kuskile jõutud) ja mina ei usu, et haldusreformi käigus näiteks Kuressaarelt linnaõigused ära võetaks.
Rääkides ajast edasi, meenutame näiteks olukorda pool sellest ajast tagasi, aastat 2009:
“…Kiisleri üleeile teistele ministritele edastatud eelnõu järgi võiks haldusreformi ellu viia juba sel sügisel ning selle tulemusel tekiks 15–19 maakondlikku omavalitsust. Lisaks jääksid omavalitsustena alles viis suuremat linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu ja Kohtla-Järve.
…
Praegustest valdadest kujuneksid aga piiratud õigustega osavallad, mille täpsed ülesanded ja õigused võiksid Kiisleri hinnangul paika panna ühinevad omavalitsused enne reformi või siis pärast reformi juba uue, suurema omavalitsuse volikogu.
…”
http://www.postimees.ee/90107/haldusreform-toob-kaasa-mottetu-rahvakusitluse
Sisuliselt siis ikkagi juba Vallo Reimaa ajal heakskiidu saanud kahetasandiline omavalitsuskorraldus (vallad ja maakonnad KOVidena) aga lihtsalt teiste nimedega (osavallad ja maakonnasuurused vallad). Kes aga olid sellele vastu?
Reformarid, kesikud, sotsid, linnad ja vallad ütlesid nagu ühest suust, et hea küll aga enne millegi muutmist tuleb selgeks saada see, mida Kiisler tahab teha kõige viimasena — teha tuleb haldusreform, ehk tasandite täpsed ülesanded ja õigused tuleb esimese asjana paika panna!
Ainsana oli otseselt vastu Kiisleri 2009 aasta plaanile IRL ise – ei mingit teist tasandit! Just seetõttu, et Vallo Reimaa haldusreformi kava sai koalitsioonipüarneritelt põhimõttelise heakskiidu ju Mart Laar oma erakonna regionaalministri Vallo Reimaa valitsusest tagasi kutsus ja SV Kiisleri asemele pani, et too ei teeks haldusreformi!
2014 on kaabakerakond võimult kõrvaldatud ja sotside ja reformarite koalitsioon hakkas omavalitsuskorraldusele lähenema õigest otsast — vaatame, kes üldse millegiga tegeleb ja peaks tegelema — teeme vajadusel haldusreformi!
Ei küsinud
Miks voldemar arvab, et teised arvavad samuti nagu TEMA arvab? Ilmselt keegi tahaks ise olla keegi, aga pole seda va oskust olla keegi. Ainuke väljund on kommentaariumites olla keegi.
Puhtalt MINU arvamus!
Millest, kellest jutt? Kas see kommentaar on minu 02.04.2014 / 12:23 kommenttarile.
Kui jah, siis mina ei arva, et kõik teised arvavavad nagu MINA arvan. Just seetõttu toonitasin, et MINUL on oma arvamus olemas.
OMA ARVAMUST olen alati ka ruguneteerunud midagi kommnteerides. Küll aga on palju inimesi, kel puudub oma arvamus, ja isegi oma nime “ei tea”.
(näitlik argument ülalpool, “Lisatud: 02.04.2014 / 20:21” teksti ees.
PS. Kuna 2009 ei olnud rakendatud veel praegust eelnõude avalikku kooskõlastamise süsteemi, siis “mida keegi arvas” tuleb ise kokku panna Riigikogu stenogrammidest, erakondade pressiteadetest, ajalehtedes kirjutatust ja foorumeis räägituist.
Vikade parandus:
Mitte
OMA ARVAMUST olen alati ka ruguneteerunud midagi kommnteerides.
Vaid
OMA ARVAMUST olen alati ka argumenteerinud midagi kommnteerides.
Riigivõimu juures on ainult üks koht,kus ei küsita ei argumente ega nime — valimised.
Miks andis hääle ja kes andis hääle — niikui ühte neist kahest äramärkida, nii ka asi “rikutud valimissedelina” võib kirja minna. 100 inimest võivad anda hääle ühele inimesele aga sellest ei saa teha isegi seda üldistust, et kaks sellest sajst arvaks mingist asjast sama moodi.
Mina arvan, et 10 aasta pärast on autodel neli ratast, vähemalt, sõidavad bensiini, diisli, gaasi ja osad ka elektriga. Arvan, et teed on enamuses tehtud asfaldist-asfaltbetoonist, majadel on fasaadil vähemalt neli seina, inimestel kaks kõrva. Ma arvan, et aastal 2025 on saaremaal enamus elust kogunenud ümber kuressaare, nagu aastal 2015 on/oli, arvan ka, et inimesed on täpselt sama naiivsed ja rumalad kui nad olid 10 aastat tagasi ja kümme aastat tulevikust aastast 2025 aastal 2035.
Kes tahab midagi erilist arvata, võib ainult ennustada IT ja olmeelektroonika vallas toimuvaid muutusi, muus osas on maad ja metsad ning enamus kohti samasugused, vb ainult lagedamaks raiutud.