Vastukaja: Varasem väetamine olnuks väär (1)

Uudisele “Ministeerium jättis põllumeeste palve tähelepanuta”, SH, 29.03

Põllumehed soovisid väetamisega varem pihta hakata märtsi algul valitsenud lühikese soojaperioodi tõttu. Sellele järgnes aga uuesti lumine ja külm ilm. Ajalise piirangu muutmisesse tuleb suhtuda täie tõsidusega, võttes aluseks põllumajandus- ja agrometeoroloogia valdkonna ekspertide teaduslikult põhjendatud hinnanguid. Ka praegu kehtivad tähtajad on seatud pikaajaliste agroklimaatiliste uuringute tulemusena.

Väetamise varasem alustamine oleks sel aastal nii veekaitse kui ka põllukultuuride seisukohalt väär olnud, sest suurem osa väetisest oleks jõudnud põllult vette. Samas oli maa sel ajal külmunud ja taimed ei kasvanud, seetõttu ei oleks saanud ka väetisi kasvuks kasutada.

Teadlased on arvamusel, et põllumajandusest tuleneb umbes 55–60 protsenti kogu lämmastiku- ja umbes 30 protsenti fosforireostusest. Kui see reostus jõuab veekogudesse, siis need saastuvad ja kasvavad kinni.

Oleme enne kirjaliku vastuse saatmist korraldanud mitmeid nõupidamisi põllumajandustootjatega. Samuti andis keskkonnaminister vastuse ka riigikogus esitatud arupärimisele.

Oma vastuses on keskkonnaministeerium väljendanud valmisolekut jätkata dialoogi põllumeestega väetiste laotamisega seotud teemal. Samas oleme kindlal seisukohal, mida tõestasid ka tänavused ilmaolud, et väetiste laotamise ajalise piirangu võimaliku kaotamise või selle paindlikumaks muutmise aluseks saab olla teaduslik põhjendus.

Rene Reisner
keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja