Ministeerium jättis põllumeeste palve tähelepanuta (1)

Keskkonnaministeerium jättis tähelepanuta põllumeeste palve võimaldada neil sel aastal erandkorras põldude väetamist seaduses ettenähtust varem.

Ehkki esimesed kirjad palvega lubada põllumeestel hakata taliviljapõldudele väetist laotama enne veeseaduses toodud 31. märtsi jõudsid keskkonnaministeeriumisse märtsi esimesel poolel, pole ministeerium seni vaevunud kirjadele vastama.

Kirjadele vastamise kord annab ametnikele kirjale vastamiseks küll 30 päeva aega, kuid arvestades küsimuse pakilisust ja päevakajalisust ootasid põllumehed ametnikelt operatiivset reageerimist, sest pärast 31. kuupäeva saabunud vastusel pole ju põlluharimise seisukohalt enam mingit tähtsust.

“Kui ei saa, siis ei saa, aga keskkonnaministeeriumist olnuks viisakas operatiivselt vastata, olgu siis kas või eitavalt,” leidis Valjala valla viljakasvataja Kaido Kirst. Ta ironiseeris, et ilmselt pole põllumeestel vaja toodangut nii suureks ajada ja maailma väetistega mürgitada.

Tuntud viljakasvataja möönis samas, et kuna vahepeal oli märg ja vihmane, poleks väetamisest niikuinii midagi välja tulnud. “Praegu ma loodan, et asi ei ole kõige hullem. Taimede kasv on küll alanud ja põhimõtteliselt oleks väetist vaja küll panna, aga maad on samas liiga pehmed, et sellest tööst midagi välja tuleks,” rääkis Kirst, kes oma 20-aastase viljakasvataja staaži jooksul pole üldjuhul enne 10. aprilli põllule väetist pannud.

“Ega ametnike palk sellest sõltu, meie palk sõltub sellest, kas me läheme õigel ajal põllule või ei lähe,” ütles Võrumaa talupidajate liidu juhatuse esimees Ivar Rosenberg, kes 13. märtsil keskkonnaministeeriumis registreeritud kirjale pole seni mingit vastust saanud. “Ju nad ei julge kohe otsustada, vaid kasutavad õigust vastata kirjale 30 päeva pärast ja siis on hea öelda, et pange aga,” muigas Rosenberg.

Võrumaa talunike juht lisas, et vahepealne lumi ja külm lükkasid väetamise vajadust natukene edasi, aga praegu põld kannab ja nüüd võiks väetist juba laotama hakata. “Kõige hullem olukord ei ole, aga võiks ju olla paindlik valmisolek, et kui loodus ikka lubab, siis saab tegema hakata.”

Teravilja- ja rapsikasvatajate ühistu Kevili agronoom Alo Põldmaa ütles, et vaadates arengut põllul, siis taimed juba vajavad väetist. Milliseks võib aga kujuneda toitainete vaegusest tulenev kahju saagile, ei osanud Põldmaa hinnata. “Samas võib ka teistpidi minna. Järgmine nädal lubab siin mõnes piirkonnas isegi lund, seetõttu ütleks võib-olla, et ei tasugi väetist panna veel,” rääkis ta.

Saarte Hääl saatis väetiseteemasse puutuvad küsimused keskkonnaministeeriumile neljapäeval, kuid mingit vastust ministeeriumist ei laekunud.

Väetise laotamise alguskuupäeva erandkorras varasemaks nihutamise ettepaneku tegid keskkonnaministeeriumile Eesti põllumeeste keskliit, Võrumaa talupidajate liit ja Eesti seemneliit. Neis pöördumistes märgiti, et taliviljade olukorda hinnates on väetamise vajadus äärmiselt reaalne ning kui taimed jäävad veel kas või paariks nädalaks toitainetevaegusse, võib sellest tuleneda märkimisväärne saagikadu.

MTÜ Eesti Seemneliit tegevjuht Karen Rätsep tegi ühtlasi ettepaneku algatada arutelu veeseaduse muutmiseks väetamist puudutavate tähtaegade osas, et väetamist võiks lubada ilmastikuoludest lähtuvalt ka varem kui 1. aprillist. Siinkohal tõi Rätsep näiteks Soome seadusandluse, kus on sarnaselt meiega kindlaks määratud kuupäevad väetamise alustamiseks, kuid mõjuva põhjuse olemasolu korral saab põllumees vajadusel väetamist alustada 10 päeva varem. Sarnane või sarnaste põhimõtetega süsteem võiks kehtida ka Eestis.

“Kindlasti polegi kõigil tootjatel korraga vaja varasema väetamise luba, meil on piirkonniti piisavalt erinevusi ilmastikuoludes ja looduse ajalises arengus. Seega näeme, et mõistlik variant oleks väetamise mõnevõrra varasem lubamine põllumajandustootja oma otsusel ja tema individuaalsel põhjendusel,” selgitas Rätsep.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 590 korda, sh täna 1)