Kuigi tööinspektsiooni andmeil juhtus mullu Saare maakonnas 22 tööõnnetust vähem kui ülemöödunud aastal, on õnnetuste arv viie aasta taguse ajaga võrreldes siiski kasvanud.
Tööinspektor Rein Nelise sõnul on tööinspektsioon arvamusel, et kasv on toimunud varem varjatud tööõnnetuste arvelt.
“Varjamist on vähem ja varjatud tööõnnetused hakkavad välja tulema,” selgitas Nelis. “Varem ehk üritati õnnetusi varjata ja töötajatega läbi rääkida, et juhtunu välja ei tuleks.” Nelise hinnangul hakkab see tendents viimasel ajal siiski kaduma ja õnnetused lähevad kirja.
“Samas võib tööõnnetuste arvu kasvu põhjus olla ka see, et töötajad on muutunud oma elu ja tervise suhtes hooletumaks ja ükskõiksemaks ning rikuvad tööohutusnõudeid teadlikult,” tähendas Nelis. “Tööandjal ei ole aga aega tööohutusnõuete täitmist kontrollida, kuigi seadus seda nõuab.”
Rein Nelise andmeil juhtus meie maakonnas mullu 126 tööõnnetust kokku 71 ettevõttes.
Tööinspektsiooni andmetel on lõviosa aastate jooksul toimunud õnnetusjuhtumeid kergete killast – mullu oli selliseid Saare maakonnas 98.
“Sellist statistikat, kui paljudel juhtudel on õnnetustes süüdi olnud töötajad, kui paljudel aga ettevõte, tööinspektsioonil ei ole,” märkis Nelis.
Nelis kinnitas, et iga tööõnnetuse korral on tööandja kohustatud kannatanule hüvitist maksma. “See sõltub aga igal konkreetsel juhul kannatanule tekitatud kahju suurusest, mis peab üldjuhul olema ka dokumentaalselt tõestatud.”
Kannatanu peab hüvitise saamiseks pöörduma kirjaliku avaldusega otse tööandja poole ja esitama oma nõuded. “Näiteks ravimite maksumuse peab tööandja kviitungite alusel kinni maksma, ravikulud, arsti juurde sõidud,” loetles Rein Nelis. “Kui inimesel on aga nii raske puue, et ta enam töötada ei saa, võib ta esitada isegi saamata jääva palga nõude. Kui tööandja pole vabatahtlikult nõus hüvitist maksma, siis nõutakse see välja kohtu kaudu.”
Õnnetused Eestis
Tööinspektsiooni andmeil juhtus mullu Eestis 4143 tööõnnetust, neist 3352 olid kerged, 772 rasked ja 19 lõppes surmaga.
Loading ...
Aastaid tagasi, ühes ehituslikus suurfirmas töötades, oli tööõnnetus suhteliselt tavaline asi. Ikka jäi keegi kusagil näppupidi vahele jne. Vääramatu loodusjõuna saabus peale seda Tööinspektsiooni tegelane, kes teatas “Alati on süüdi tööandja, Tööinspektsioon määrab ära selle protsendi, kui palju süüdi ollakse”.
Aga ükskord juhtus taoline asi, kus Tööinspektsiooni inspektor läks ühte ehitusobjekti inspekteerima ja seal juhtus taoline jama, et keegi ehitajatest pillas kusagilt kõrgemalt ühe prussijupi, mis purustas inspektori rangluu. Kahjuks ma ei saanud Tööinspektsiooni selgitustest hiljem aru, kui palju nad endale süüd määrasid? Ikkagi nende töötaja sai oma tööd tehes vigastada!
Väike kontroll on ikka mürgiste gaaside ja asbestiga seonduvate tööde kohta.
Need vead tulevad 10-20 aastat hiljem alles välja, kui inimene maha sureb. Kes siis vastutab tagant järgi?