Saarlased eesotsas Saare maavanema Kaido Kaasikuga võitlevad selle nimel, et osaliselt EAS-i rahastatav ja kümneid miljoneid eurosid maksev 2000-kohaline konverentsikeskus ehitataks Tallinna asemel Saaremaale.
“Palju sõltub sellest, kui palju me jõuame teha lobby-tööd ja selgitada, et Saaremaa on ainuõige koht, kus see keskus võib anda juurde sellist lisandväärtust, mida ta Tallinnale juurde anda ei suuda,” ütles Saare maavanem Kaido Kaasik, kelle sõnul on konkurente veel teisigi. “Ega Pärnu ja Tartu ka maga, see on tegelikult suur asi,” lisas maavanem.
Möödunud aastal viis Suurbritannia ettevõte The Right Solution Limited koostöös Eesti Konverentsibüroo ja Team Tourism Consultinguga EAS-i tellimusel läbi uuringu, milles analüüsiti Eesti potentsiaali rahvusvahelise konverentsiturismi sihtkohana. Uuringust järeldus, et Eestil on palju positiivseid külgi, mis meelitaksid siia arvestataval hulgal rahvusvahelisi konverentse, kuid meil puudub keskus, mis suudaks tipptasemel katta suurte konverentside vajadusi. Uuringufirma hinnangul oleks sellise projekti eelistatuim asukoht Tallinnas Noblessneri sadama juures.
Eesti Konverentsibüroo tegevjuht Kadri Karu ütles Saarte Häälele, et Tallinna kasuks räägib Eesti parim lennuühendus, hotellikohtade arv jms. Samas selgub konverentsikeskuse lõplik asukoht pärast täiendavaid analüüse, kus vähetähtis ei ole ka võimalike erainvestorite huvi, sest konverentsikeskuse umbes 65 miljoni euro suurusest eelarvest katab EAS vaid ca 20 miljonit eurot. “Esimene asi on majanduslik kaalutlus, et keskus oleks jätkusuutlik ja majandaks end ära,” rääkis Karu. “Kui teha, siis tuleb teha üks õigesti planeeritud asi õiges asukohas, mis ennast ära tasub. Teist tühjalt seisvat maja nagu Saku suurhall ei saa endale lubada riik ega erainvestor,” lisas Kadri Karu.
Karu sõnul pole konverentsikeskuse pidamine iseenesest eriti kasumlik äri. “Kasum selles äris tuleb seotud tegevustest, mujal maailmas on konverentsikeskusega sama katuse all hotelle, kasiinosid, kaubanduspindasid,” selgitas tegevjuht. “See peaks olema kena esinduslik ehitis ja kindlasti multifunktsionaalne, et seal saaks korraldada erinevaid tüüpe messe, konverentse, kontserte, teatrietendusi ja ka spordivõistlusi.”
Eesti Konverentsibüroo tegevjuht märkis, et saarlaste konverentsikeskuse rajamise plaane käis talle tutvustamas ettevõtja Tullio Liblik.
Tullio Liblik ütles, et Saaremaale konverentsikeskuse rajamise idee pärineb Kuressaare ametikoolilt sellest ajast, kui ametikool korraldas aastaid tagasi üleeuroopalised kutsemeisterlikkuse võistlused 800 osavõtjale. Libliku hinnangul toidaks korralikult toimiv konverentsikeskus kõiki ettevõtlikke Saaremaa inimesi – põllumehi, käsitöölisi, hotelli-, restorani-, baaripidajaid jne. “See on meie kõigi huvides ja teeb terve Saaremaa ettevõtlikuma elanikkonna rikkamaks,” leidis Liblik, kes on oma sõnul ka ise valmis keskuse rajamisse investeerima.
Maavanem Kaido Kaasiku hinnangul on Saaremaa võimalused konverentsikeskus endale saada küllaltki head. “Meil on korralik lennuväli, mis võtab vastu suuremaid lennukeid, ja sadamaid on, üks suurem ja uhkem kui teine,” rääkis maavanem. “Aga meie šansid on paremad, kui me suudame ühiselt tegutseda, ja siis me ka saame selle.”
Maavanema sõnul plaanitakse konverentsikeskus rajada spaade piirkonda. “Soovime, et ta tuleks kaasaegne ja innovaatiline ja oleks pärl, me ei taha mingit neljakandilist karpi siia,” lausus ta.
Mullu läbi viidud uuringu alusel võiks uus konverentsikeskus anda 280–420 uut töökohta ja tuua Eestisse igal aastal 9000 kuni 20 000 lisaturisti, kes jätaksid siia igal aastal kokku 18–26 miljonit eurot.
Maailmas toimub aastas umbes 12 000 konverentsi, 56 protsenti neist leiab aset Euroopas.
Loading ...
Ühest otsast tahate Toris tee kinni panna, et liiklustihedus on liiga suur. Ja teisest otsast lasta 2000 inimest veerand tunni jooksul konverentsile.
Lükake parem KEKi kontor maha ja tehke sinna asemele oma konverentsisaal. Juurdepääsust tuleb alustada.
keki kontorit ei saa lihtsalt “lükata”, tegu eraomandiga aga headeks pakkumisteks on omanik alati valmis
Kudjapea ringil juba on…?
Võiks ikka reaalsed eesmärgid seada.Lennureisi pole eilegi olnud ja silda ei tule. Ka praamiliiklus keeratakse tuksi. No on aga väljavaated.Ei ole sellisel seltskonnal aega sellise jamaga tegelda. On kindlasti tegevusi, millel oleks ka tulemus.
Igasugust äriideed vaadatakse ikka kliendi seisukohalt ka. Kuidas paistab idee konverentsikülalise, kes tuleb Euroopast või kaugemalt, pilgu läbi? Kui isegi Tallinna saabub väga vähe otselende, siis sõita päevade kaupa Saaremaale ja tagasi – nende inimeste aeg on selleks liiga hinnaline. Suurelt mõtlemine on iseenesest tore küll, aga väiksed arvutused tasuks ehk ka ära.
Paistab tõesti, et Saarlastel oma ideed puuduvad ja hakatakse kinni teiste poolt väljapakutud ideedest, et äkki saabub õnn hoopis meie hoovi!
Kui pole omal tarka mõtet ja ideed, on parem vait olla!
Nadal tagasi kadus Internetist üks ” Tulla, Olla, Jääda” asi — httр://meiesaaremaa.ee — tuli, oli ja jäi täpselt aastaks.
Millised ideed ja ettepanekud siis käidi välja selles keskkonnas:
Tasuta ühistransport Saare maakonda
Saare maakonda üks omavalitsus
Saare maakond iseseisvaks vabamajanduspiirkonnaks
Saaremaale oma meistriliiga võistkonnad
Hambad korda Saaremaal!
Saarlase soodustus parvlaevaliiklusest maakondlikku bussitransporti?
Saaremaale oma raha
Lennuühendus Moskva, Helsingi ja Stockholmiga
Vähendada Saaremaal elamuehitusteks ehituskeeluvööndit ja teisi looduslikke piiranguid
Talveks paadid Saaremaale hooldusesse ja hoiule
Soodustada tööalaseid kontakte saarlaste vahel
Saaremaale erinevate valdkondade puhkekeskused
Erisoodustused erinevate valdkondade inimestele Saare maakonna majutusasutustes
aga see selleks..
Konverentsiturism pole mingi uus leiutis Läänemere saartel – Gotlandil ja Bornholmil ja teistel saartel asi toimib. Konverentsiturismiga on setud ka näiteks 4 aasta tagune Luikhold OÜ plaan teha Saaremaale Läänemere-äärsete riikide ühise teadus- ja merehariduskeskus. Sisuliselt haakub asi ka värskete Eesti regionaalarengu plaanidega. Ka saaremaal pole see teema mitte uus, näiteks kirjutises http://www.saartehaal.ee/2008/11/29/b7-kellele-ja-milleks/ kajastatu.
Mõelda tulebki suurelt: Teema Saaremaale Eesti suurima omavalitsuse! Teeme Saaremaale Eesti suurima konverentsikeskuse! Teeme Saaremaa tuugenivabaks! Toome Eesti Mereakadeemia Saaremaale!
Hetkel on aga aasta 2014. Suurte ideede juures ei tohi aga kaotada reaalsustaju – mis on reaalne, arvestades meie võimalustega. Teovõime ja koostöö puudumise tõttu ei suutnud Saaremaa hakata isegi B7 koostöövõrgustiku eesistujaks ja hiidlased päästsid oma kiire reageerimisega Eesti häbist.
Jah, “Esimene asi on majanduslik kaalutlus, et keskus oleks jätkusuutlik ja majandaks end ära,” rääkis Karu. “Kui teha, siis tuleb teha üks õigesti planeeritud asi õiges asukohas, mis ennast ära tasub. Teist tühjalt seisvat maja nagu Saku suurhall ei saa endale lubada riik ega erainvestor,” lisas Kadri Karu.
Eesti suurima omavalitsuse kinnisvaraarendusega läks ka kõik alguses väga hästi, Riigikontroll kiitis Kuressaaret taevani – suurim omavalitsuse kinnisvaraarendus Eestis — terve uus linnosa tehti, kuni linna loodud kinnisvarafirma hakkas tegelema golfiäriga ja asi lõppes täieliku majandusliku fiaskoga.
Hetkel ei leia Kuressaare linn oma kultuurikeskuse nime kandvale konverentsikeskusele normaalselt rakendust, igas spaas on oma konverentsisaal, mis leiavad vähe kasutust, Meedla Koja konverentsikeskus pole ka tuure üles saanud aga teeme nüüd Eesti suurima konverentsikeskuse — see hakkab kindlasti toimima!!!
EDU KÕIGILE!
Saaremaal ei majanda mingi nipiga ära.
Siia on lennukiga liiga raske saada – konverentsikeskuses on 2000 kohta, praeguses lennukis 17 kohta, kui lendas suurem lennuk siis oli vist 30 kohta. Ega siis iga konverentsi jaoks tšarter lendama ei hakka.
Leida Saaremaalt 280-420 töötajat on utoopia, arvestades, mis tingimustele need töötajad peavad vastama (kõigil hea keeloskus, tõlkidel otsetõlke litsentsid, jne). Me ei suuda täna isegi oma olemasolevatesse söögikohtadesse kokkasidki leida.
Kui EAS toetaks väiksema keskuse rajamist, siis võiks mõelda.
Aga mõnel hoonestamata krundil SPA piirkonnas, saaks küll uue hindamise peale tellida :)
Miks nii pessimistlikult?! Oleks muidugi ime kui see saaremaale ehitataks aga see oleks ikka super “boost” piirkonnale. Loogiline, et neid ametikohti ei täida praeguste elanike seast. Aga miks ei võiks sellise keskuse rajamine olla tõukeks spetsialistide sisserändeks saaremaale. Super idee ja jõudu selle realiseerimisel.
kõik ideed on alati teretulnud arutamiseks.
Seda nimetatakse ajurünnakuks. Aga siis tuleb välja öelda, et nüüd on ajurünnak ja see kestab nii kaua. Selle aja sees ei tohi kritiseerida, vaid ainult ideed arendada, täiendada.
Hea et leidub realiste aga oodaku vähe, kuni idee saab arendatud. Muidu algab kohe materdamine. Varsti ei julge enam ideid pakkuda ja mida need realistid siis arvustama hakkavad?
Röögatu, kuid võimalik. Paljud noored tulevad tagasi. Prioriteedid paika: Esiti Jumalariik ja siis kõike muud antakse teile pealekauba. Ja õnnistused ei jää tulemata. Kui veel kaugemale minna, siis ärkamine saab alguse Saaremaalt ja levib edasi mandrile. Tallinna vaimulik olukord määrab Eestimaa saatuse.
P.S. Koljat on läinud, sest Taaveti Rõivas ei olnud Sauli rõivas. Teame Iisrali ajaloost, et Taavet päästis riigi kriitilisel hetkel. Jumala tarkust ja juhtimist üles Toompeale.
Lömmötömö lössö örö jö töömö söörö söölö ösömölö! Söös tölö pöljö vöiksöid söölö….
väga hea, ainult poolt
Hiilgav idee, vahet pole kes selle autor on. Kahjuks jääb see mitmetel põhjustel tühjaks, ehk ka teostamata. Analoogne suurprojekt tehti süvasadamana…
Esmalt tuleb aja kaaluda, või siis lasta kaaluda, kui ise ei suuda