“Kaali mees” tahab koju? (12)

KÕRVALINE KOHT: Pihtla vallavanem Jüri Saar leiab, et päikeseratast käes hoidev skulptuur sobiks paremini Kaali järve äärde. “On ju skulptuuri nimigi “Kaali mees,” viitab Saar. Foto: Irina Mägi

KÕRVALINE KOHT: Pihtla vallavanem Jüri Saar leiab, et päikeseratast käes hoidev skulptuur sobiks paremini Kaali järve äärde. “On ju skulptuuri nimigi “Kaali mees,” viitab Saar. Foto: Irina Mägi

Kuressaare tööstuspiirkonnas seisev pronksskulptuur “Kaali mees” sobiks selle autori Kalju Reiteri tütre Sirje Helme ja Pihtla vallavanema Jüri Saare hinnangul hoopis paremini Kaali järve äärde.

Juba pea veerandsada aastat asub see 1989. aastal valminud pronksskulptuur Pika tänava korrusmajade taga, praegu OÜ-le Siim Ehitus kuuluva hoonekompleksi esisel muruplatsil.

Vallavanem Jüri Saar tunnistas, et tal on kahju sellest, et skulptuur nii kõrvalises kohas seisab.

“Kunst kuulub ju rahvale, aga siin tagahoovis näevad seda kuju väga vähesed,” tähendas ta. “Kui praegu ei tea paljud saarlasedki, et selline skulptuur üldse olemas on, siis Kaali järve ääres võiksid seda näha aastas tuhanded inimesed.”

“Muidugi ei ole praegune koht sellele skulptuurile sobilik,” leidis ka Eesti Kunstimuuseumi peadirektor Sirje Helme. Naise sõnul käis ta oma isa tehtud skulptuuri mõni aasta tagasi Kuressaares otsimas ega leidnudki. “Tean ju enam-vähem, kus see asuma peaks, ekslesin majade vahel, aga asjata,” rääkis ta. “Seepärast oleks minu jaoks tõeline rõõm, kui see skulptuur Kaalis asuks.”

Sirje Helme sõnul on “Kaali mees” inspireeritud Kaali järvega seotud müütidest ning ratas pronksmehe käes pole sugugi mingi kummaline rooliratas, vaid hoopis päikeseratas.

“Isa oli Kaaliga seotud müütidest vaimustuses,” meenutas Helme. “Kui ta sel teemal rääkis, siis ta silm säras.”

Ettevõtjad appi?

Jüri Saar oletas, et kui omanik, ehitusettevõtja Siim Auväärt skulptuuri Kaali viimisega nõustuks, siis ilmselt soovib ta selle eest kompensatsiooni. Selles, et väike omavalitsus ise pronkskuju omanikult ära osta suudaks, Saar kahtles. “Aga küllap leiduks ka meie valla ettevõtjate seas toetajaid, kes oma panuse annaks,” arvas Saar.

Seda, kui suur võiks pronksskulptuuri rahaline väärtus olla, Sirje Helme hinnata ei osanud. “Usun siiski, et teist pakkumist ostuks omanikule ei tule,” lausus ta, lisades, et vaevalt mõni eraisik selle ära ostaks.

Helme arvates võiks Pihtla vallavalitsus skulptuuri omanikule maksta nii palju kui suudab, ülejäänu osas oleks kuju aga kingitus. “Ja kingituse juurde saaks panna info selle kohta, kes kuju kinkis,” rääkis Helme. “Oleme seda muuseumis mitu korda praktiseerinud.”

Jüri Saare arvates võiks skulptuur tulevikus asuda Kaalis president Lennart Meri istutatud tamme ja kraatrite uurijale Ago Aaloele pühendatud mälestuskivi läheduses. “Mida rohkem seal vaadata on, seda parem,” lausus Saar. “Nii ehk eelistaksid ka külastajad järve äärde minekuks koolimaja tagahoovi asemel õiget, maja eest läbi viivat teed.”

Saare sõnul on “Kaali mehega” seonduv aktuaalne, kuna riigimetsa majandamise keskus asub kraatri ümbrust korrastama, Pihtla vald aga soovib korda teha selle naabrusesse jääva pargi. “Samuti on Kaali planeeritud loodava geopargi keskus,” märkis vallavanem.

Küsinud pole keegi

Ehitusettevõtja Siim Auväärt jäi Saarte Häälega skulptuurist rääkides napisõnaliseks. “Kunagi pakkusin välja, et tahan selle kuju eest poolt Kaali järve,” viskas ta nalja.

Auväärti sõnul pole asi siiski selles, nagu ei nõustuks ta skulptuuri mujale viimist arutama. “Aga ma ei saa aru, miks peaks [vallavanem] selliseid asju läbi ajalehe rääkima, selle asemel, et otse suhelda?” küsis ta, lisades, et sel teemal pole Pihtla vallavalitsusest keegi tema poole pöördunud. “Mitte kunagi,” kinnitas Auväärt.

Jüri Saar aga leidis, et enne kui omanikuga läbi rääkima asuda, tuleks teemat üldsuse ja näiteks kunsti- ja turismiala spetsialistidega arutada. “See kuju Kaali toomine pole ju minu kui vallavanema ambitsioon, vaid peaks olema ikka üldsuse asi,” lausus ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 766 korda, sh täna 1)