Madala kulutasandiga eluviisist ja lihtsast majast (5)

Odava, lihtsa ja madala püsikuluga maja ja sellele vastava eluviisi idee sündis mul Eesti elanike muredest. Pärast buumijärgsest kriisist väljumist on meil püütud ergutada majanduskasvu palgavaesuse sõnumi kuulutamisega.

Sellisel “kavalusel” on kindlasti olnud positiivseid tulemusi. Paraku ka vastupidiseid – hulk lõpetanud ettevõtteid, kes ei suutnud tööjõukulusid tõsta, ja veel rohkem kaasmaalasi, kes siin lootuse kaotanuna on suundunud tööd otsima välismaale.

Olen veendunud, et kui me ei sunniks kõiki valimatult ainult rahalist rikkust püüdlema, vaid mõtleksime loogiliselt läbi “teise kiirusega” eluviisi eelised, võiksime lisada hulga vabastavaid valikuid.

Olen püüdnud internetist järele kuulata kõigi meie raadiojaamade viimase kolme aasta poliitika- ja majandussaateid, kuid ka kümme aastat tagasi kõneldut. Tarkusest ei tule puudu, aga keerulised jutud ja käsitlused ei ole viinud lahendusteni. Selle asemel süveneb põhjendatud hirm, et sarnaselt jätkates räägime samu lugusid ka järgmised kümme aastat või kauemgi.

Teeksime õige kannapöörde?

Mis oleks, kui teeksime kannapöörde ja keskenduksime lihtsustamisele.

Inimese esmavajadusi – toit, rõivad ja soe tuba – kirjeldab Maslow’ püramiidi alumine tase. Eestis on külluses puhast vett ja põllumaad, mille tõttu ei saa toidumuredel olla objektiivset põhjust. Rõivaste ja jalatsite osas valitseb üleküllus. Tahan uskuda, et tehnoloogia areng on selle probleemi igaveseks lahendanud. Halvimal juhul päästab second hand.

Kuid eluase ja sellega seonduvad kulud on jäänud paljudele suurimaks probleemiks. Mõelgem enda ja lähedaste või tuttavate senikogetule ning leiate kindlasti hulga sõltuvusi, kuidas koduga seonduv on määranud olulise osa elukaarest.

Maatingimuste eelistega sobitatud lihtsa maja idee on 8,5x 11 m välismõõtudega lihtne ristkülik, millel oleks katusekorruse väljaehitamise võimalus. Ehk siis poolteistkordne väga korralikult läbimõeldud planeeringuga elamu.

Kui kasutada sellise maja ehitamiseks parajal määral nüüdisaegset tehnoloogiat ning targasti ka kogukondlikku ja iseseisvat tööd, võiks kivikonstruktsioonil põhineva, kuid väljast puitviimistlusega turvalise, vastupidava ja korralikult soojustatud elamu hinnaks kujuneda ainult 30 000 eurot (sisetöödeta maja jaoks tehti täpne eelarvestus). Umbes 70 m2 elamispinda esimesel korrusel on esialgu piisav. Hiljem ehitatakse vastavalt pere vajadustele toad katusekorrusele või lisatakse ruumi hoone juurdeehitisena.

Peensusteni täiuslik infomaterjal ei koosneks ainult ehitusjoonistest, vaid juhenditest, kalkulatsioonidest, fotodest, õppevideotest kuni pisimate sõlmedeni välja. Tähtsaimaks eesmärgiks jääb iseseisev toimetulek olulise osaga töödest. Infomaterjal täiustuks sarnaselt arvutite tasuta vabatarkvaraga, nagu Linux ja OpenOffice, kus ühisest arendustööst võidavad kõik.

Ka äriotstarbel kasutajad – rõhutatud lihtne idee ei ole turusolkija, kuna uhkema eelistajaid jätkub nagunii. Pealegi ei keela keegi optimeeritud maja pidevalt täiustuva teabe kasutamist ärilistel eesmärkidel, tingimusel, et ka äriettevõte säilitab vaba infolevi.

Maja madalad püsikulud

Mõningaste puudustega prototüübi kandidaat on valmis, kuna elan sellises ise. Tähtsaim, millega sageli hooplen, on 20 euro piiresse mahtuv igakuine kulu. Kogu soojusenergia, ka ohtralt kuluva sooja vee, tagavad samast metsast saetud puud. Kui võrdlen küttepuude varumist lapsepõlves kogetuga, oleks seda palju tööks nimetada. Ma ei pea maha võtma ühtki elus puud. Meie rikka Eestimaa metsades mädaneb tohutu ressurss, tagastades atmosfääri bioloogiliselt mitte vähem süsinikku, kui põlemisprotsess ahjus.

Olulisima tulemusena võiks väheneda elanike väljaränne ja maapiirkondade tühjenemine. Kui suudame viia kodude rajamise kulud ja hilisemad püsikulud praegustest mitu korda madalamale, väheneb meid kahjustav palgakasvu surve. Madalama palga saaja võib tunda end sama rikkana nagu kõrgepalgaline, kellel on kõrged püsikulud.

“Viie rikkama riigi hulka” tähenduses ei kõla idee populaarsena, kuid me saaksime rakendada oma looduslikke eeliseid – meil on palju suurpõllunduseks sobimatut tühja maad ja puidutööstuse jaoks väheväärtuslikku metsa. Lisaksime ühe senikuulmatu VALIKU, taastamaks rahulikuma eluviisi hindajatele positiivse eluvaate ja töötahte. Mõjureid on veel, millest kirjutaksin mõnes järgmises leheloos.

Selle asemel, et jutustada noortele suurtest palkadest linnades või välismaal, juhiksime nad märkama kodukoha rikkusi. Kas maale on vaja esmalt töökohti, et tuleksid inimesed, või on ettevõtjale vaja kindlustunnet, et seal leiduks töövõimelisi inimesi, kelle ülim eesmärk ei oleks pimesi tormlemine kõrgema palga poole? Liiatigi võiksid ettevõtjad olla need samad noored ise, kelle toodetu konkurentsivõime tagavad madalad energia- ja tööjõukulud.

Tiit Tilk
koolitaja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 681 korda, sh täna 1)