Laevaehitajad tahavad välismessidel osalemiseks võrdsemaid tingimusi (6)

ÕIGEMA PILDI NIMEL: Peeter Sääse sõnutsi esitasid laevaehitajad pöördumise seepärast, et välismessidel oleks võimalik näidata täit pilti Eesti väikelaevaehitusest. Foto: Irina Mägi

ÕIGEMA PILDI NIMEL: Peeter Sääse sõnutsi esitasid laevaehitajad pöördumise seepärast, et välismessidel oleks võimalik näidata täit pilti Eesti väikelaevaehitusest. Foto: Irina Mägi

Eesti väikelaevaehituse liit soovib, et riik kohandaks Eesti merenduspoliitika arengukava väikelaevade eksporditurundust puudutava osa väikelaevaehituse spetsiifikale vastavaks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile läkitatud pöördumine on märkimisväärne juba seetõttu, et sellele kirjutas alla 15 ettevõtjat. Liidu kõneisiku Anni Hartikaineni sõnutsi pani laevaehitajad ühispöördumist kirjutama see, et praegune EAS-i ühismesside kulujaotuslik põhimõte on selline, mis väikelaevaehituse sektori spetsiifika tõttu toob Eesti stendidele vaid sellised paadid, mida ettevõtjal endal on võimalik treileril transportida.

Ei saa täit võimekust näidata

“See tähendab aga, et me ei suuda ühisstendidel Eesti väikelaevaehituse täit võimekust näidata,” tõdes Hartikainen. “Me ei ole ainult mootor- ja aerupaatide tootjad, meil ehitatakse ka üpris suuri ja erilisi väikelaevu ning sellistes toodetes väljendub Eesti tugevus ja eripära väikelaevade tootjamaana.”

Liidu juhatuse liige ja Saare Paadi tegevjuht Peeter Sääsk ütles, et väikelaevaehitajad soovivad oma koostööd EAS-iga sisuliselt täiustada. Olemasolev meetmestik soosib temagi sõnul väiksemate aluste ehitajate osalemist messide ühisstendidel. “Selle tõttu võib meie arvates kujuneda välisturgudel natuke väär pilt meie väikelaevaehituse võimekusest,” selgitas Sääsk. Tema sõnutsi on suuremate aluste puhul see eripära, et nende transport messile on oluline kuluartikkel, see transpordiosa kulust ei ole aga abikõlbulik. “Seetõttu on suuremate ja isegi võib-olla huvitavamate veesõidukite viimine messidele raskendatud.”

Seni on ettevõtjatel tulnud suuremaid aluseid messidele viia oma kulu ja kirjadega. Kõik oleneb Sääse hinnangul aga sellest, millise pilguga asjale vaadata. “Kui räägime riiklikult toetatavast ühisstendist, siis see on natuke nagu poliitiline küsimus ka. Ei promota ju ainult tooteid ja tootjaid ning tegemist pole ainult müügiüritusega, see on ka riigi promomine teatud määral,” arvas Sääsk, kelle hinnangul oleksid suuremad ja põnevamad projektid just need, mis Eesti riigi reklaamimisele enam kaasa aitaksid. Peeter Sääsk on siiski optimistlikult meelestatud, lootes, et ministeerium hindab nende esitatud küsimust objektiivselt.

Eero Raun EAS-i ekspordidivisjonist nentis, et EAS ja Eesti väikelaevaehituse liit on pidevalt kontaktis ning korraldasid ka Tallinnas märtsi keskel toimunud meremessil ühiselt rahvusvahelisi paadimesse tutvustava infotunni.

Arutelu jätkub järgmisel nädalal

“Sellel esinesid EAS-i juhatuse liige Martin Hirvoja ja liidu juhatuse liige Peeter Sääsk, kes jõudsid omavahel rääkida muu hulgas ka paaditootjate murest,” kinnitas Raun.

Arutelu sel teemal jätkatakse järgmisel nädalal, kui EAS on tulemas Saaremaale paaditootjatega kohtuma.

Peeter Sääse sõnul toimub järgmine suurem mess, kuhu kindlasti võiks juba muudetud tingimustel minna, eeloleval sügisel Hamburgis. Seal on tegelikult EAS-i ühisstendiga kahel aastal juba ka käidud. “Juba räägime ka 2015 jaanuaris Düsseldorfis toimuvast messist ja osalt on see pöördumine just nendeks messideks ettevalmistumisega seotud.”


Nutikas spetsialiseerumine – väikelaevaehitus Saaremaal

Väikelaevaehitus on Saare maakonna üleriigiline spetsialiseerumisharu. Siin toodetakse 85% kogu Eesti sektori käibest, 82% ekspordist ning rakendamist leiab 65% sektori tööhõivest. Lisaks aeru-, mootor- ja purjepaatidele ning lõbusõidulaevadele vaatleme väikelaevadena ka töölaevu – patrull-laevad, lootsilaevad, traalerid, sukelduslaevad. Toodetakse ka väikelaevade sisustusdetaile ja pakutakse mingil määral hooldust ja remonti.

Saaremaal tegutseb 15 väikelaevaehituse ettevõtet. 2012. aasta müügikäive oli 38 mln eurot, ekspordimaht 32 mln eurot ja kogukasum 7 mln eurot. Saaremaa väikelaevaehituse sektoris töötab ligi 300 inimest. Siinse väikelaevaehituse tõhusust näitab asjaolu, et 65% sektori töötajatest toodab praktiliselt kogu sektori kasumi ja suurema osa ekspordist.

Suurimad ettevõtted on AS Baltic Workboats ja AS Luksusjaht. Need kaks ettevõtet annavad ligi 90% haru kogukäibest ja ekspordist ning üle 200 töökoha. Väikelaevaehituse ettevõtted on ka AS Saare Paat, OÜ Alunaut, OÜ Kasse Paadid ja OÜ Ranna Plast. Saaremaa tuntumad väikelaevade brändid on Kasse, Saare Paadi purjejaht Saare ja mootorjaht Stormer, Luksusjahi mootorjaht Delta, Ranna Plasti SAKA. Võõramaistest brändidest ehitatakse Saaremaal Alunaudis mootorpaate Vector ja Fred 25, Luksusjahis purjejahti Arcona.

Investeeringud on ettevõtluses olulised nii tootmise käivitamisel, laiendamisel kui ka toodete arendamisel ja tootmisvahendite uuendamisel. Seepärast on investeeringute maht hea indikaator, kuivõrd edumeelsed ja oma tulevikku hoolikalt planeerivad ettevõtted on.

Saaremaa väikelaevaehituse ettevõtetest on suurimad investorid Luksusjaht ja Baltic Workboats, järjekindlalt, kuigi väiksemas mastaabis, on investeerinud Saare Paat, suure investeeringuga paistis 2012. aastal silma ka Alunaut. Ülejäänud ettevõtete investeeringud on tagasihoidlikumates mahtudes.

Väikelaevaehitus on Saaremaal olnud suure ekspordi- ja kasvupotentsiaaliga tööstusala, mis on väärinud toetamist Euroopa Liidu tõukefondidest. Toetusi on taotletud Eesti ettevõtluse arendamise sihtasutuselt ja Saarte koostöökogult, mis on kohalik Leader-programmi haldaja.

Aastail 2004–2013 on ettevõtted saanud toetusi 2,3 miljonit eurot, tööstusharuga seotud organisatsioonid aga 3,6 miljonit. Kokku on sektori toetus seega 5,9 miljonit eurot, mille kaudu on viidud või viiakse ellu projektitegevust summas 9,8 miljonit eurot. Mahult suurim on TTÜ Kuressaare kolledži toetus väikelaevaehituse kompetentsikeskuse rajamiseks, mille maht on ligi 4 miljonit eurot.

Piret Pihel
Saaremaa arenduskeskuse juhataja

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 783 korda, sh täna 1)