Jahimehed hakkavad kaitsealustel laidudel kiskjaid küttima (3)

Keskkonnaamet, maaomanikud ja jahimehed on jõudnud kokkuleppele vähendada väikekiskjate arvukust kaheksateistkümnel kaitsealusel linnurikkal laiul Hiiu-, Saare- ja Läänemaal.

Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni looduskaitse juhtivspetsialist Marju Erit rääkis Kadi raadio uudistele, et eesmärk on muuta laiud kiskjatevabaks või viia nende arvukus seal miinimumini. “Saaremaal jäävad kõnealused laiud Vilsandi rahvusparki ning erinevatele looduskaitse- ja hoiualadele, nagu näiteks Laidu saare looduskaitseala, Kasti lahe ja Pammana hoiuala,” ütles Erit.

Ta lisas, et kaitsealuste laidude kiskjavabaks muutmine tehakse ülesandeks kohaliku piirkonna jahiseltsidele, näiteks Laurisaarele läheb Üru, Pammana hoiualale Metsküla jahiselts. Väikekiskjate küttimisega laidudel on seotud ka Võhma ja Laugi jahiselts. Laidudele minnakse kohe pärast jääminekut.

Kaitsealustel laidudel teevad suurimat rüüstetööd eelkõige rebased, aga ka kährikud. “Üle merejää laidudele läinud rebased ja kährikud jäävad sinna jääsulamise järel lõksu ning on sunnitud elus püsimiseks ära sööma kõik, mis laiul leidub: lindude munad, pojad, kahepaiksed ja isegi vanalinnud. Näiteks Laurisaarel on pesarüüstamine väga suur. Suurim rüüstaja on seal rebane,” rääkis Erit.

Ohustatud liikidest pesitsevad kaitsealustel laidudel näiteks niidurüdi, tõmmuvaeras, kivirullija, naaskelnokk ja merivart. Tüüpilised laiulinnud on ka hahk, rohukoskel, räusk, tutt-tiir ja teised. Väikekiskjate tõttu võib ohtu sattuda ka kõre ehk juttselg-kärnkonn.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 529 korda, sh täna 1)